Loomulikult on minu arengupeetus tõlkeuuringute vallas (ja ma olen üsna õnnetu, et ma ennast selles nüüd ise kohutava kiirusega arendama pean) süüdi selles, et ma tänaseni ei olnud kuulnud Nida kuulsast näitest tõlkimise sotsiokultuurilise aspekti kohta, et jumala tall on inuiti uues testamendis tõlgitud jumala hülgeks, kuna lammas oli sealkandis tundmatu suurus.

Mulle see hiina söökla Pange vastas täitsa meeldib. Konkurentsieelis viimase legendaarsete ooteaegadega võrreldes on muidugi kiirus, millega nuudlid naatriumglutamaadiga kätte saab. Ja kallis ka pole. Kui ma seal täna rohelise tee joodavaks jahtumist ootasin, imbus uksest välja ka selline kõhetu pöetud peaga tegelane, kes Hongkongi filmides osutub tavaliselt kadunud pojaks ja osavaks võitlejaks. Kujutasin siis ette, kuidas ööpimeduses kohtuvad tänaval kahe toidukoha tagaruumide gängid ja aset leiavad metsikud võitluskunstitalgud. Millegipärast tikkus kohe pähe õudse aktsendiga loetud dialoog "Your kungfu is not bad, but your noodles are miserable! - Well, your noodles are good, but you have to wait an eternity to get them! - Confucius, he say: what you do not wish for yourself, do not do to others! Noodles have to be prepared carefully." jne jne.

Täna ei pannud ikka vastu ja tulin jalgsi linna. Ei pidanud pettuma. Nägin umbes 30protsendilise lehitatusega kaske ja vaimustavat kombinatsiooni kahest sildist keldripoe/poodide sissekäigu juures: "Emmarella Sex-äri" ja "Kaubad kogu perele. Toredad mänguasjad lastele!".

Kirgas kevadpäike paneb mind tahtma kahte asja: et ma saaks ringi jalutada töö tegemise asemel ja et ma saaks kodus natukegi korda luua, et päike mulle tühjadelt puhastelt pindadelt vastu saaks särada, seda enam, et meile võib kaheks nädalaks laekuda vahetusõpilane.
Esimene tegevus jääb töiste ülesannete külluse tõttu ära, teine aga eeldab jälle natuke kombineerimist ja arutamist. Nimelt. Mul on igasuguseid imelikke nõusid üle, sealhulgas valgeid tavataldrikuid, tükki kuus vist, mille peale saaks mustreid joonistada ilmselt. Kes neid vajaks? Vaatasin, et taaskasutuskeskuse riiulid on niigi lookas, kas sinna tasub midagi pakkuma minna? Veel on mul memoriaalteesärke kirjadega laadis "I heart Nižnjaja Debilovka". Kas need kaltsuvaibamaterjaliks sobivad või peab midagi vähem venivat olema? Mul oli nimelt plaanis hiigelsuure heegelnõelaga selline vana kooli vannitoavaip teha, tõsi, vanasti vist olid katkised kapronsukad põhiline toormeallikas, aga mul tuleks musta värvi sukkpükste eelistamise tõttu vist väga morbiidne tekstiil. Eh, ma olen koguaeg üsna vaene inimene olnud, aga esimest korda elus on see trendikas!

Ajakirjandusest poliitikasse kolinud Boris Johnson õigustab oma "ülejooksmist vaenlase poolele":
"Journalism is a brilliant job, but all the time what you're doing really is chucking a rock over the wall and waiting for the tinkle of the greenhouse – you're not taking responsibility, and after a while you start to think maybe it would be a good idea to try and do something purposeful."
Kus on meie Boris Johnson?

Innovatsiooniaasta muljeid tundmatuks jääda soovivast Tartu (akadeemiline linn! heade mõtete linn!) toitlustusasutusest:
"Kuule, millest seda džinni ja toonikut tehakse?"

Mul ongi nüüd vasktraati ja tamiili meetrite kaupa. Roosi äri võttis silmad veele: nii palju vidinaid, nii vähe aega ja oskusi. Tunnengi ennast praegu natuke nagu Iiah sünnipäeval, kes pani katkise õhupalli purki ja võttis jälle välja ja oli nii rõõmus, kui suutis. Ma ka patsutan traadipakki ja unelen õnnest, mis saabub.
Täna oli lõpuks ometi nii palju aega, et jalgsi tööle tulla, ja mis ma nägin: kolmesajameetrisel tänavalõigul olid kolmes aias batuudid juba ootel. Traumatoloogid, pange lahased valmis.

Otsustasin uue harrastusena ehete valmistamise kallale asuda ning eile valmis ka Abakhani pärlitest ja veinipudeli ümber olnud võrgust lahti harutatud traadist esimene taies, midagi käevõrulaadset, mille kohmakas vormistus hüüab kõva häälega: "Ma pole mingi masstoodang Hiina tehasest, minu valmistas täiesti ilmselgelt kahe vasaku käega indiviid täitsa ise!" Aga ma tahaks areneda, ja mitte alkohoolikuks, st võimaluse korral ilma veinipudelitelt materjali kogumata. Nii et kui ilmne vastus "Välismaalt" välja arvata, siis kust palun värvilist traati saab?

Nüüd, nüüd on siis selgus käes: ma olengi ametlikult vana, sest helistas reibas daam, kes prouatas mind ja pakkus Elukirja tellimise võimalust.

Ah ma ei tea, ma ei tea.
Vormiliselt läks ju koorifestivalil nagu hästi, kategooria parim ja nii.
Sisuliselt vist ikka mitte. Sümptomaatiline on see, et parim küll, aga teine preemia, sest üle 90 punkti ei küündinud. Mõtlesin eile kohe pikalt ja jõudsin kurvale järeldusele, et piiratus hakkab jõudma kriitilise piirini (jeesus mis konstruktsioon, olematus võiks ju ka olemata olla jne). Eri inimestel on eri probleemid, kellel vähene nooditundmine, kellel tämber ja vokaaltehnika, kellel (vist) võimetus moodsama muusikaga toime tulla. Minul näiteks jääb hääl järjest madalamaks nagu vanainimestel ikka, sellest tuleb ülemiste nootide forsseerimine ja kole toon. Igatahes, kokku tuleb ebakindel, kõigist õmblustest ragisev esitus, kus iga natukese aja tagant on hirm, kas kusagilt jälle mingi käkk ei tule. Närvilisus väsitab, väsimus teeb närviliseks jne. Puhata tahaks taidlusest ja muude asjadega tegelda. Jalutada ja mõelda oleks näiteks päris tore, kõnelemata lihtsalt niisama, mitte asja pärast lugemisest. Aga seda võimalust nüüd enne juunit ilmselt pole.

Nägin juhtumisi ETV ilmateadet ja minu meelest on see nahatooni asi nüüd teises äärmuses. Või on grimeerija Noh-teatri vaimustusse sattunud? Sel juhul palun ka ülejäänud esitus stiliseerida, eriti intonatsiooni osas. "Tuuuuuuuul puhub lää-ääne-est,(ärev soolo keelpillidelt ja bambusflöödi undamine) kiirusegaseitseteist mee-eetrit sekundis. Oo, soojust too, õhtupäikese saadik!"

Oh taevas, roheliste plakatite erakond. Te teete selle ju liiga lihtsaks. Kardan, et igaüks, kes järjekordset kampaaniat prügikastidel esimest korda näeb, ütleb endamisi: "Valele küljele kleepisite!"
Sama lihtsaks on enda kallal ilkumise paraku teinud ka prof Palma.ru. Millest võiks rääkida raamat, kus leidub tekst "Korratus, mida W väljendab, seisneb osaliselt soojusliikumises, osaliselt selles, et eri liiki molekulid segunevad juhuslikult. Kuigi Boltzmann ise ei suutnud konstandi suurust määrata, on seda siiski nimetatud Boltzmanni konstandiks. Selle väärtus saadakse, kui universaalse gaasi konstant jagatakse Avogadro arvuga (näitab molekulide arvu ühes moolis)"? Õige, kujutluste ühiskonnast. Võimalik, et lõpuks selgub ka 20. sajandi suurimaid mõistatusi - mis aastal on sündinud kojamehe vanaema.

Laupäevases Postimehes kirjutab Mart Juur:
"Inimlikult on teletöötajate soov päikest võtta täiesti mõistetav, elame põhjamaal, võitleme kaamose ja nohuga, törts ultraviolettkiirgust teeb tervisele ainult head. Aga siiski peaksid olema mingid kriteeriumid. Rahvusringhäälingu ekraan pole ometi Rio de Janeiro plaaž, kuhu igaüks võib tulla, kuidas tahab."
Mina leidsin omal ajal Tom Wolfe'i raamatust "A Man in Full" passaaži, kus sellisel puhul kasutatakse pruuni paberkoti testi: kes sellest heledam, selle ees on teed lahti, kes tumedam, käigu getosse tagasi.
Erinevad pruunid toonid olid sedapuhku päevakorras ka pühapäevasel munavärvingul. Üritasin hea ja kurjaga, kohvipaksu ja tikka masala maitseainega, aga tulemus oli ikka selline beež, nagu nad olekski algusest peale pruuni kana munad olnud. Vägisi tuli meelde "Naked Gun'i" vangladialoog: This place changes a man! - Yeah, in what way? - I used to be white. Jäägu neile see teadmine.

Heh, sionistide ja vabamüürlaste maailmavallutusplaanid on otsaga Elioni jõudnud. BBC Prime'ist tuleb "Eastenders" kaunite heebrea subtiitritega. Ja järgmine saade on "Jam and Jerusalem"...

Sõjas ja sotsiaalteadustes on vist kõik lubatud, kui vaadata Kääriku-Palmaru akadeemilist debatti Sirbi veergudel: "Autor on üleolev, kes kuulutab enesekindlalt käibetõdesid" - "Arvustaja on ise loll ega saa minu raamatust aru". Lugesin Palmaru artiklit Akadeemias. Sõnade "kompleksne" ja "komplitseeritud" (ehk keerukas) erisuste eritlemine pani tegema päringut "komplex kompliziert", sest kuulda on, et tegu on saksa kultuuriruumis vabalt liikuva õpetlasega. Tuli selline vastus
Võrdleme.
Akadeemia nr 3/2009
Mõistet "kompleksne" süsteem annab eesti keeles ehk kõige paremini edasi sõna mitmekihiline. Ka sellist asja saab osadeks lahutada, aga see ei vii terviku parema mõistmiseni, sest ükski osa omaette ei sisalda ega kanna terviku omadusi. Kompleksse asja kui terviku olulised omadused kujundab tema osade võrgustumine. Seetõttu räägitakse siin emergentsist. Näiteks olgu või auto. Nüüdisaegne auto koosneb paljudest üksikosadest, mis igaüks omaette on arusaadavad ja millel on mingi konkreetne otstarve. Aga kui kõik need osad õigesti kokku panna, tekib uus omadus - auto sõidab!

"Komplexe Systeme", autorid Klaus Richter ja Jan-Michael Rost.

Für ein komplexes System,im Deutschen vielleicht am besten durch »vielschichtig« wiedergegeben, ist diese Art der Unterteilung nicht möglich, oder präziser, sie trägt nicht zum Verständnis des Gesamtsystems bei: Gerade die Vernetzung vermeintlicher Einzelteile prägt wesentliche Eigenschaften des Gesamtsystems, die mit Hilfe der getrennten Teile entweder nicht erfasst werden oder gar nicht existieren. Man spricht hier von Emergenz, oder etwas alltagstauglicher: Das Ganze ist mehr als die Summe seiner Teile.
Ein Auto bietet sich als Beispiel an: Es besteht aus vielen Einzelteilen oder auch Funktionseinheiten, die alle für sich verständlich sind und einem bestimmten Zweck dienen, den sie, so die Konstrukteure gut gearbeitet haben, auch erfüllen. Einmal zusammengebaut, ergibt sich eine neue Eigenschaft: Das Auto fährt!

Ei, sellele raamatule viidatud ei ole.