Teeme nüüd nii, ilusad ja andekad neiud, et edaspidi aitab ilusatest ajakirjapiltidest ehk küll, ärge vast raamatutega hakakegi jamama. Esialgu. Pärast muidugi võib. Lisaks on Kadri K juba pealkirja ära pannud, mis sobiks tervele sarjale. Tunnistan, et mind huvitavad rohkem superego ja id.
Noh eks see nüüd jälle ole kadedus, mis minus kõneleb, võite väita. Ongi. Peenisekadedus. Õnneks spämmijad teavad seda ja tahavad aidata:
hello babe katrin
your penis needs attention so hurry up and add 3 inches
Ja missuguse autoga ma peaksin seda kolme tolli siis pikendama?

Postimehe töölissööklas esinesid tavapärase kuuldemänguga proua Vals ja džentelmenist saatja. Olmedialoogi vahele sähvatas ometi ka sügavamõttelisem repliigivahetus: "Mis kell on? - Kolm läbi kümme minutit. - Jah, elu kulgeb ähvardavalt kiiresti."
Jäin mõtlema. Tõesti. Kulgeb jah. Mida teha? Kas panna end juba puusaliigeste vahetuse järjekorda või pigem siiski kaeoperatsiooni?

Täna oli üldse kirglike dialoogide päev. Bussis istusid minu kõrvale vene noorukid, kellest üks pajatas teisele, milliseid kilde eestlased-piidrid oma õpikutesse panevad, tema telekast kuulnuvat eile. Et kes on Eestis kõige levinum loom? Otvet, predstavljajesh, russkije. Takije vot prikolõ. Kus selline asi oli siis? Ah ühes Tallinna koolis, uudistes mingites näidati. Lehitsesin värisevi käsi Ekspressi ja üritasin kiirata rahu ja sõbralikkust. Noorukid jõudsid järeldusele, et ikka eestlased ise on zhivotnõje, sest kes teisele ütleb, see ise on. Edasi rääkisid nad juba millestki muust, aga ma mõtlesin ikka pikalt, mida paganat siis nüüd peale hakata. Kõik sai ju alguse siit loost (NB, vene keel). Asja iroonia on selles, et õpiku, kus neid naljaraamatuid soovitati, on kirjutanud sama tegelane, kes ka eesti kirjanduse õpiku vene koolidele. Selle saateks on ta öelnud: "Kaasaegne ühiskond vajab haritud inimesi, kes saaksid hakkama erinevatest allikatest pärineva info lugemise, kuulamise ja interpreteerimisega; väärtustaksid selle maa kultuuri (sh kirjandust), kus nad elavad. " Lugemise ja interpreteerimisega on nüüd vist täitsa viie peale toime tuldud, aga väärtustamisega... Tervitaksin ka ajakirjandusosakonda, probleemi püstitanud MK Estonija korrespondent on ju täitsa oma üliõpilane.

Ilmeka näite selle kohta, et heli liigub aeglasemalt kui valgus, pakkus praegu vana kohvik. Ukse peal tuli mulle inBoil vastu ja alles viis minutit hiljem kostis raadiost Jäääära laul, kus räägitakse punasest käpikust jne.
Muidu on aga nii, et taidlemise tõttu olen ma igatpidi graafikust maas ja palun oma uueks sünnipäevaks rahvastikuregistris panna 29. veebruari, siis on mul juublipidustusteks aega valmistuda, mitte nagu praegu.

Nädala meediakriitika
Postimehe töölissööklasse viiva ukse kõrvale oli keegi roosa kriidiga kirjutanud "VALEDE VABRIK".

Tõsielusarjast "Akendevahetus" on pilootosa nüüd läbi, vanad eest ja uued asemel, aga kogu akende ümbrus sobib praegu filmi "Sarajevo seitsmes rahukevad" võtteplatsiks. Betoonist on tükke hammustatud, nii et paljastunud on armatuurraua juppe, puitosi ja muud huvitavat. Aknalaua all on veider kihiline beseetort vahtplastist ja makrofleksist. Ei saa öelda, et tegu oleks industrial chic'iga.
Aga.
Kogu tralli keskel võtsin ka pisut muid korrastustöid ette ja sortisin läbi lõngakapi. Selle tulemusel on mul nüüd kaks kotti (üks paber, teine kile) sellist materjali, mida ma tõenäoliselt ise ei vaja. Paberkotis on sobivasti maatõugu villane ja sokisegud, kilekotis efektlõngad, mis ma olen kunagi ilmselt uneskõndimise ajal ostnud (no tõesti, smaragdroheline kunstšenill ja oranži-pruunikirju läikiv nöör). Ma olen muidu tubli taas/uuskasutaja, mis lõnga puutub, mõnigi kampsun on taassünnirattal juba kolmandat tiiru tegemas, aga vat nendest kotitäitest täiesti uuest lõngast loobuksin küll nende heaks, kellel seda rohkem vaja läheks. Teine variant on, et ma koon niipalju sokke ja salle, kui välja tuleb, pakin ilusti ära ja panen jõuludeks prügikasti kõrvale.
Taustaks kuulan praegu ambienti, soomekeelse seminari lindistust, kus näiteks praegu keegi sosistab ja peaesineja pomiseb, et ta ei leia praegu arvutist ühte asja üles, sest arhiveerimissüsteemi pole. Seda te poest ei saa.

Eksootilise investori taga võib peituda "teine eestlane"
Kas tegu on ka Teisest Eestist pärit olevusega?

Väga tore. Tõlkebüroo, mis väidab, et "suurem osa Eestis tehtavatest tõlgetest, eriti tõlked inglise keelde, on ebakorrektsed", tervitab koduleheküljele sattujaid lausega "... loodi adresseerimaks ülimat vajadust kompetentsete ja professionaalsete tõlgete järele Eestis". Physician, heal thyself.

Õhtuks keris sellise agressiivsuse jälle üles, et ei tea kohe, mis jama on. No eks omajagu aidanud ju seegi, et busside sõiduplaanis on 24-27minutine intervall just siis, kui mul on vaja sõita, näiteks kolmapäeva õhtul pärast kooriproovi ja reede hommikul enne kl poole üheksast loengut. Läksin siis vihma käest kaubamajja varjule, mis oli muidugi viga. Osturalli ju. Kaalusin, mis saaks, kui ütleksin mulle kassasabas selga elama tulnud naisterahvale, kel oli kaenla all kaks pakki WC-paberit, sõbralikult: "Läheb suuremaks sittumiseks, mis?" Siis nägin väsinud kassapidajat ja mõtlesin, et alati on keegi, kellel on veel hullem. Proovisin talle naeratada, aga see ei tulnud vist väga veenvalt välja. Bussis tegid teismelised jälle seda nägu, et on ilgelt täis nagu, ja lärmasid niisama. Mõtlesin, mis ma neile ütleksin, kui ütlemiseks läheks. Valisin välja vaikselt, kuid sisendusjõuliselt hollandi keeles esitatud lause "Jij wordt met een geit trouwen, maar wees met rust, je wordt een weltberoemte geitekaasboer". (Sa abiellud kitsega, aga pole viga, sinust saab maailmakuulus kitsejuustutootja.)
Täna on ülemaailmne vaimse tervise päev. Eks ole.

Võib vist öelda, et lõpp hea, kõik hea? Kultuuriminister igatahes embas mind ja ütles, et ilus oli, kohe pisar tuli silma. Ma ei tea küll, mille peale.
Telekast vist vaadata siiski ei julge, kardan, et nägu ei mahu ekraanile ära.
PS. Puhkpilliorkester P....d võiks vabalt uueks nimeks võtta Wismari Poisid vms. Ja ootamatult palju mehi akadeemilistest kollektiividest peab deodoranti mingiks Euroopa Liidu pealesunnitud narruseks ja arvab, et aus mitmepäevane higi mõjub kuidagi... toniseerivalt või ma ka ei tea. Meeste riietusruumi läbimine, et enda omasse pääseda, nõudis teatavat meelekindlust.
PPS. Pärimus- jm muusikud, ehk siis Viljandi noored oli jube nunnud.

Eelseisev turvakontroll Vanemuises pani mind mõtlema, kas strip-search'i jaoks ka mingi üle ilma eelistatud taustalugu on, noh umbes nagu see "You can leave your hat on" vms? "Lights, music, surgical gloves, and go!"

Ei, nüüd mind juba täitsa huvitab, kellele tuli see tore avanguidee teha ülikooli juubeli galakontserdi teisest osast stiilne kolhoosi lõikuspidu? Ikka et meeskoor laulab kalameeste laulu ja naiskoor, et meresõidumasinad tulevad viire takka, ja tantsijad kargavad kaarajaani ja lõpuks esitab biitansambel arglikult omaloomingulise instrumentaalpala.
Eks minus räägib kibedus eile õhtul kontserdimajas maha molutatud viie tunni pärast, aga no ausalt, tulemuse üle võiks Olaf Utt ja Rein Ristlaan tõesti uhked olla.

Rahapuudusel ei suutnud Tartu ülikool aastapäevapidustusteks korda teha ülikooli peahoone siseõue, kuhu ka Rootsi kuningannal visiidi käigus asja pole.
Aga võib-olla ongi hea, et ei suutnud? Äkki tulevad edaspidi paremad ideed? Mina näiteks soovitaksin rajada vana kooli kooliaia, paar kartuli- ja porgandivagu, marjapõõsad, floksid, murtudsüdamed ja jorjenid, moodsa aja märgina natuke misiganes-see-rukola-nüüd-oligi't ja basiilikut. Kui palju toredaid uusi rituaale saaks välja mõelda! Sümboolne kartulipanek kevadel ja -võtt sügisel, nii et akadeemikud ei eemalduks oma vandlitornidesse ega kaotaks sidet maaga, mis meid toidab; ja ametnikud saaksid lõpuks ometi vahel ka "päris tööd" teha. Tuletame meelde, mis tüvest sõna haridus ikkagi saadud on.
Rubriik "Head uudised". Sain eile teada, et meie seas on siiski inimesi, kes ei tea T/tähismaastikust midagi. Ja tegu ei ole möödund nädalal Vändra metsast püütud maugliga, vaid tänapäevase infotulva keskel elava psühholoogiaüliõpilasega. Kadestan kohe sellist rikkumatust.