Õhtuks keris sellise agressiivsuse jälle üles, et ei tea kohe, mis jama on. No eks omajagu aidanud ju seegi, et busside sõiduplaanis on 24-27minutine intervall just siis, kui mul on vaja sõita, näiteks kolmapäeva õhtul pärast kooriproovi ja reede hommikul enne kl poole üheksast loengut. Läksin siis vihma käest kaubamajja varjule, mis oli muidugi viga. Osturalli ju. Kaalusin, mis saaks, kui ütleksin mulle kassasabas selga elama tulnud naisterahvale, kel oli kaenla all kaks pakki WC-paberit, sõbralikult: "Läheb suuremaks sittumiseks, mis?" Siis nägin väsinud kassapidajat ja mõtlesin, et alati on keegi, kellel on veel hullem. Proovisin talle naeratada, aga see ei tulnud vist väga veenvalt välja. Bussis tegid teismelised jälle seda nägu, et on ilgelt täis nagu, ja lärmasid niisama. Mõtlesin, mis ma neile ütleksin, kui ütlemiseks läheks. Valisin välja vaikselt, kuid sisendusjõuliselt hollandi keeles esitatud lause "Jij wordt met een geit trouwen, maar wees met rust, je wordt een weltberoemte geitekaasboer". (Sa abiellud kitsega, aga pole viga, sinust saab maailmakuulus kitsejuustutootja.)
Täna on ülemaailmne vaimse tervise päev. Eks ole.