Täna tuli jälle pauguga peale, pedagoogilis-töistel ja taidluslikel põhjustel, see tunne, et miski ei tule välja ja ei hakkagi tulema ja miks ma pean seda tegema ja ma ei jaksa ja midagi muud tahaks üldse ja nii edasi. Ühesõnaga, et olen väike veider vanamutt, kes on sattunud igale poole sinna, kus temast on rohkem kahju kui kasu. Friiklus võttis tegelikult pöörded peale juba eile, kui vaatasin "Red Dragonit" ja kordasin pärast vaikselt oma parima psühhopaadihäälega "Hello, Clarice!". Endal hakkas õudne, aga mitte näitlejameisterlikkuse pärast.
Siiski on maailmas ka midagi toredat, ka teine nähtud osa"The Mighty Booshist" ei petnud lootusi.