Sirvisin sissejuhatava töö valvamise ajal audikasse jäetud Tartu Rahvaülikooli tutvustavat vihikut ja hakkasin piinlikult kõvasti naerma. Lk 9 teatatakse, et on uus kursus edasijõudnutele, hobuste maalimine. Kohe tuli meelde väikese Hundu isa, kes käis õhtukoolis, aga mitte ühes klassis karuga, kes oskas joonistada ainult rõngaid, vaid talle andis õpetaja joonistada juba hobuse! Siim Susi IIb, no tõepoolest.
Aga muidu on kosmos minu vastu. Või mina ka ei tea, mis väed Elioni jälle nuhtlesid, igatahes jäi eile "Dexter" nägemata, internetti polnd, telefon oli tumm, nii et tasuta teavet küsida ei saanud, ja moblast kuulasin oma raha eest 10 minutit instrumentaalset vikerviisi. Oleks kusagil ka mõni selgitus, et mis mõttes või kas tuleb ka edaspidi veel sageli ette, et telepilt on nagu viietuhandene pusle pärast orkaani ja lõpuks tööle hakanud telefonist kostab eeterlikku müra.
Töö juures teatati, et muu remonteerimise käigus on viga saanud peahoone küttesüsteem, miska tuleb kuidagi ise, sisemise põlemise abil sooja saada.
Ja peamine, mida tahaksin oma edaspidise vaimse seisundi kohta öelda, on see, et ma pean sel semestril ühte ja sama juttu rääkima seitse korda nädalas. Nii tore tunniplaan siis sedapuhku. Äkki peaks ikka tõesti meremeheks hakkama.