Et siis Jaltasse, Tšehhovi radadele, kuigi see teater olevat maha põlenud, kus Anton Pavlõtš isiklikult lavastusi lavastanuvat, nagu väidab Colourful and interesting site of city Yalta: Там, в глубине, расположен Театр имени "Чехова", заменивший сгоревшее здание деревянного театра (реального театра, в котором ставил постановки сам прославленный мастер). Saidil on Google'i andmetel ka rubriik "I have a rest without the permit", aga seda pole veel sisuga täidetud, nii ei saagi pahaaimamatu välismaalane teada, mis temaga loata puhkamise eest tehakse.
Muidu on päev täis sekeldusi, lõikasin juukseid natuke lühemaks ja käisin raha vahetamas. Nüüd on mul patakas kahekümnegrivnaseid, mida paraku on kahest eri sordist. Mõlemal on Ivan Franko, aga mitte väga sarnase oblik'uga, kui tikitud kraega särk välja arvata. Eelkõige on poeedil laup avaramaks muutunud, aga see võib olla ka selle tulemus, et keegi on tema puhmaskulme hoolikalt piiranud. Juukseid paistab elu jooksul juurde olevat tulnud, lisaks on need omandanud kerge laine. Väike lõualott ja paisunud nina laseks nagu oletada elutingimuste paranemist, aga wikipedia väitel saabus surm vaesuses. Seda ennustab ka muutumatult melanhoolne silmavaade. NB! Poeedi sünnilinna nimi on ikka liiga uskumatu, et tõsi olla.
Asjad on mul muidugi pakkimata, aga väljasõiduni on ju veel ka natuke aega.