Tallinnast saime kõvasti feimi ja rispekti ja natuke sulli ka. Mina sain nohu ja kinnituse oma veendumusele, et suur hulk moodsat koorimuusikat on huvitav enamasti tegijatele endile. Ühe eriti kriiskava "Kyrie" ajal nägin, tõsi küll, ka potentsiaali crossover'iks, iga korralik autoalarmimüüja peaks midagi sellist oma kataloogis hoidma. Samuti sobinuks see jumala mobiilihelinaks - kui ikka niimoodi issanda poole hüütakse, võtab igaüks lõpuks toru, olgu tal kui kiire tahes. Ma saan muidugi aru küll, et konkursil tahab ju igaüks keerulist panna, žüriile tõestada, et inimvõimete piire saab ja tuleb ületada. Ellerheina repertuaari ilmub näiteks varsti kindlasti mõni teos, kus I soprani partii on ultraheli diapasoonis kirjutatud. Ega praegugi palju puudu jää muidugi, kuigi nentigem, et kõik, mis nende suust tuleb, on hertsi täpsusega puhtalt esitatud. Muidu sööks Tiia Loitme nad lihtsalt ära.
Grand prix' võitjate kohta ei ole mul ka midagi kosta, tõesti tublid noored, kuigi vähemalt soenguvoorus võitis neid teine favoriit, Svanholm Singers, ikka pika puuga. (Juuksegeeli müüjad peavad Rootsis rikkuse edetabelis IKEA-taadi järel üsna kõrgetel kohtadel olema.) Delaware'i tütarlapsed olid miskipärast üksmeelselt otsustanud, et pika musta õhtukleidiga sobib kõige paremini prantsuse pats, nagu oleks oodata suuremat võimlemist, kus juuksed võivad takistuseks osutuda. Eks muidugi plaksutamiseks ja trampimiseks läkski, aga seda kõike tehti keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks. Kust ma seda tean? Sellepärast et enne nende grand prix' vooru etteastet seletas üks Baruto mõõtu dude meile, kuidas iga 36 tunniga sulab üks jääkaru ära või midagi niisugust.
Muidu oli aga nii, et kuna muusikalisi elamusi oli ehk juba liiga palju saanud, keskendusingi rohkem visuaalile. Koorivormi küsimus näiteks on mulle alati huvi pakkunud. Sedapuhku sain kõvasti mõtteainet lõunanaabritelt. Kas see, et Hansapanga segakoori naistel olid kullakarva kleidid, oli juhuslik või sümboolne? Kellel naiskoorist, mille nime ma paraku ei mäleta, oli tulnud õnnelik mõte teha kirikukontserdi jaoks vateeritud jakikesed? Cesise lossikoori meeste täpselt Läti lipu värvi pluusidel oli kindlasti mingi tagamõte jne. Svanholmlased suurendasid aga oma niigi taevani küündivat nummidusfaktorit veelgi musta särgi ja musta ülikonna kombinatsiooniga, nii et kui nad autasustamiseks jälle lavale tormasid, huilgasid Austraalia noortekoori tüdrukud meie selja taga hüsteeriliselt: "Svensson! Svensson!", nagu poistebändi puhul ikka tehakse. Puhas glamuur ja rokenroll.
Aga nüüd on jälle argipäev, võltsripsmed on sahtlisse pandud ja suleboa kokku keritud ning tähenärimistöö ootab.

Plaks ja paradigma va-he-tus! (viisil "Kaks sammu sissepoole") Eile tulin jälle rongiga Tallinnast ja mõtlesin, et just nii ongi, mitte lihtsalt reis punktist A punkti B, vaid puhas paradigma vahetus, ma olen Tallinnas ikka täiesti teine inimene, laisk elajaloom, kes hängib tunde linna peal raamatupoodides ja jääb keset päeva magama. Aga ehk seda olekski vaja, mingit pööret, muutust, faasinihet?
Jah, ma võiksin ju hoopis jagada elutarkust ja kogemusi toetumisest lihtsale heale, külvata headuse ja arukuse igavest seemet, kõneleda kingadest ja suhetest, aga niipea kui jõudsin välja mõelda põhjapaneva lause "Eelistan mõlemal puhul pigem kvaliteeti kui kvantiteeti", läks üks mu reedel, 13. kuupäeval Tallinna Kaubamajast ostetud kingadest lihtsalt katki. Nahk ei pidanud pingele vastu ja rebenes. Nutt, hala, hälin, raev jne. Tagasi oma liistude juurde, näitama oma snoobipalet, väiklust ja klassiviha.
Näiteks. Kuidas on võimalik, et Tallinnas erastatakse/müüakse maatükk lauluväljaku juures, Eesti Näituste taga niimoodi, et see lõikab läbi üldkasutatava jalgtee lauluväljakult Maarjamäele? Kuna lähenesime Maarjamäe poolt, seisime lihtsalt fakti (õigemini rohelise traataia) ees, et on kaks varianti, kas ilge ringiga Pirita teele tagasi minna või mööda nõlva aia tagant turnida. Valisime teise variandi, aga küsimus jääb.
Üks päev juba dotsent K niikuinii käis kõva häälega seletamas, kuidas sotsialistlikuks revolutsiooniks oleks aeg küps, kapitalism on õudselt ära tüüdanud. Ma kardan, et nali oli see vaid osaliselt.

Eile sain ma teada, et hea fantaasiaga inimesed kasutavad vombati julkade kirjeldamiseks sõna "kuubikujuline". No ma ei tea, vaadake ise. Veel sain ma teada, et "I don't give a wombat's shit" on suhteliselt levinud väljend, kui soovitakse mõista anda, et raske oleks millestki veel vähem hoolida.
Täna küsisin endalt, miks peaks kedagi peale osaliste vombati väljaheitegi võrra huvitama see, kuidas krimireporteri suhtedraama tuure võtab.

Paari viimase päeva sees on olnud ootamatuid tõdemusi.
Näiteks oli siin vahepeal 24 tundi, kus mul polnud mitte ühtegi haltuurat parasjagu. Ei osanudki midagi peale hakata, kõndisin kell pool viis töö juurest koju ja hakkasin ühte soome põnevikku lugema ja pärast ühte teist telekast vaatama ("Raid" oli pealkiri ja tõesti, tappis majas ja aias, mis oli vist ka filmi reklaamilause vms). Nüüd on olukord normaliseerunud, üks töö käes, teine tuleb ehk millalgi.
Või see nending (isegi mööndus ehk), et säästupirn esikulaes tähendab õigupoolest kaht moodi säästmist: energiat hoiab kokku ja omaenese nägu ei näe peeglist ka kuigi hästi, nii et säästab masendusest.
Siis oli veel see, et ma käisin kahel külalisprofessori loengul ja nii tore oli. Oleks veel läinud, aga kohustused ei lasknud. Ehk paneb daam slaidid siiski üles, nagu lubati, ja ma ei pea küüsi närima põnevusest, sest ei tea, kuidas täpselt ikka Mental Lexicon ajus paikneb.
Siis oli veel see üllatus, et üks eesti reklaam mulle täitsa meeldib, see S*ku kulla oma (aga mitte lehevariant, see on muidu hea mõte, aga njah.). Kasuks on tulnud see, et on võetud tundmatud saksa näitlejad, kellest üks ütleb nii veenvalt: "Scheeeiisseee." Veenvus meeldib st ja suhteliselt elulähedane intonatsioon teksti andmisel üldse, aga ka kõik need muud pisikesed nüansid, nagu taustal kostev Schubert ja buršikoossed (mul on riiulis "Suur võõrsõnade leksikon" aastast 1937, kust ma neid sõnu võtan) ütlemised, et wein und weiber jms. NB, wein. Õllereklaamis. Heh.
Nii. Ja tarvitses mul eile avalikult leheveergudel kurta, et teadustööga on viimasel ajal kehvasti, kui a) emand kasik süüdistas mind meediastaariks hakkamises, b) spämmimeistrid lähetavad mulle järjest selliseid pakkumisi:

Have you ever thought that the only thing stopping you from a greta job and better pay was a few letters behind you name?
Well now you can get them!
BA BSc MA MSc MBA PhD
Within 4-6 weeks!
No Study Requried!
100% Verifiable!

Ma ei oskagi midagi valida.