Tallinnast saime kõvasti feimi ja rispekti ja natuke sulli ka. Mina sain nohu ja kinnituse oma veendumusele, et suur hulk moodsat koorimuusikat on huvitav enamasti tegijatele endile. Ühe eriti kriiskava "Kyrie" ajal nägin, tõsi küll, ka potentsiaali crossover'iks, iga korralik autoalarmimüüja peaks midagi sellist oma kataloogis hoidma. Samuti sobinuks see jumala mobiilihelinaks - kui ikka niimoodi issanda poole hüütakse, võtab igaüks lõpuks toru, olgu tal kui kiire tahes. Ma saan muidugi aru küll, et konkursil tahab ju igaüks keerulist panna, žüriile tõestada, et inimvõimete piire saab ja tuleb ületada. Ellerheina repertuaari ilmub näiteks varsti kindlasti mõni teos, kus I soprani partii on ultraheli diapasoonis kirjutatud. Ega praegugi palju puudu jää muidugi, kuigi nentigem, et kõik, mis nende suust tuleb, on hertsi täpsusega puhtalt esitatud. Muidu sööks Tiia Loitme nad lihtsalt ära.
Grand prix' võitjate kohta ei ole mul ka midagi kosta, tõesti tublid noored, kuigi vähemalt soenguvoorus võitis neid teine favoriit, Svanholm Singers, ikka pika puuga. (Juuksegeeli müüjad peavad Rootsis rikkuse edetabelis IKEA-taadi järel üsna kõrgetel kohtadel olema.) Delaware'i tütarlapsed olid miskipärast üksmeelselt otsustanud, et pika musta õhtukleidiga sobib kõige paremini prantsuse pats, nagu oleks oodata suuremat võimlemist, kus juuksed võivad takistuseks osutuda. Eks muidugi plaksutamiseks ja trampimiseks läkski, aga seda kõike tehti keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks. Kust ma seda tean? Sellepärast et enne nende grand prix' vooru etteastet seletas üks Baruto mõõtu dude meile, kuidas iga 36 tunniga sulab üks jääkaru ära või midagi niisugust.
Muidu oli aga nii, et kuna muusikalisi elamusi oli ehk juba liiga palju saanud, keskendusingi rohkem visuaalile. Koorivormi küsimus näiteks on mulle alati huvi pakkunud. Sedapuhku sain kõvasti mõtteainet lõunanaabritelt. Kas see, et Hansapanga segakoori naistel olid kullakarva kleidid, oli juhuslik või sümboolne? Kellel naiskoorist, mille nime ma paraku ei mäleta, oli tulnud õnnelik mõte teha kirikukontserdi jaoks vateeritud jakikesed? Cesise lossikoori meeste täpselt Läti lipu värvi pluusidel oli kindlasti mingi tagamõte jne. Svanholmlased suurendasid aga oma niigi taevani küündivat nummidusfaktorit veelgi musta särgi ja musta ülikonna kombinatsiooniga, nii et kui nad autasustamiseks jälle lavale tormasid, huilgasid Austraalia noortekoori tüdrukud meie selja taga hüsteeriliselt: "Svensson! Svensson!", nagu poistebändi puhul ikka tehakse. Puhas glamuur ja rokenroll.
Aga nüüd on jälle argipäev, võltsripsmed on sahtlisse pandud ja suleboa kokku keritud ning tähenärimistöö ootab.
Grand prix' võitjate kohta ei ole mul ka midagi kosta, tõesti tublid noored, kuigi vähemalt soenguvoorus võitis neid teine favoriit, Svanholm Singers, ikka pika puuga. (Juuksegeeli müüjad peavad Rootsis rikkuse edetabelis IKEA-taadi järel üsna kõrgetel kohtadel olema.) Delaware'i tütarlapsed olid miskipärast üksmeelselt otsustanud, et pika musta õhtukleidiga sobib kõige paremini prantsuse pats, nagu oleks oodata suuremat võimlemist, kus juuksed võivad takistuseks osutuda. Eks muidugi plaksutamiseks ja trampimiseks läkski, aga seda kõike tehti keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks. Kust ma seda tean? Sellepärast et enne nende grand prix' vooru etteastet seletas üks Baruto mõõtu dude meile, kuidas iga 36 tunniga sulab üks jääkaru ära või midagi niisugust.
Muidu oli aga nii, et kuna muusikalisi elamusi oli ehk juba liiga palju saanud, keskendusingi rohkem visuaalile. Koorivormi küsimus näiteks on mulle alati huvi pakkunud. Sedapuhku sain kõvasti mõtteainet lõunanaabritelt. Kas see, et Hansapanga segakoori naistel olid kullakarva kleidid, oli juhuslik või sümboolne? Kellel naiskoorist, mille nime ma paraku ei mäleta, oli tulnud õnnelik mõte teha kirikukontserdi jaoks vateeritud jakikesed? Cesise lossikoori meeste täpselt Läti lipu värvi pluusidel oli kindlasti mingi tagamõte jne. Svanholmlased suurendasid aga oma niigi taevani küündivat nummidusfaktorit veelgi musta särgi ja musta ülikonna kombinatsiooniga, nii et kui nad autasustamiseks jälle lavale tormasid, huilgasid Austraalia noortekoori tüdrukud meie selja taga hüsteeriliselt: "Svensson! Svensson!", nagu poistebändi puhul ikka tehakse. Puhas glamuur ja rokenroll.
Aga nüüd on jälle argipäev, võltsripsmed on sahtlisse pandud ja suleboa kokku keritud ning tähenärimistöö ootab.
3 Comments:
Sõin ja jõin seal minagi.... Vateeritud jakk oli Läti naiskooril. Hakkasin ka koorivorminduse üle mõtteid mõlgutama. Paistab, et kõige rohkem panustavad koorivormi ikkagi lätlased. Aga seda on tõesti ka ilus vaadata. Veel võib vaatluste tulemusel nentida, et Läti naised on 99% siredad ja blondid. Viimast fakti ma poleks osanud peast pakkuda; Rootsi meestel on rohkem prille ja geeli peas, kui Eesti meestel, mistõttu tunduvad eemalt isikupärasemad; Eemalt!! Rahmaninovi vokaliisi olen ise ulgunud tüdimuseni, mistõttu ma sel ajal mõtlesin vist hoopis oma mõtteid. Teie esitatud "Maga, maga matsikene" aga tõi mul sellise nutuklombi kurku, et ma ei saanud enne rahus olla, kui uus koor lavale tuli. Õnneks polnud mul ripsmevärvi ega võltsripsmeid. Laupäeval jälle sama jama...nutt varuks kohe.
Mõne mõtte ütleksin ma siia juurde.
Väidetavasti olnudki keskajal Kyrie pigem sõjakas kui kahetsev-nukrutsev. (Plaati, mille taga see tarkus kirjas oli, ma ei mäleta.) Eks ristisõdade aeg ja kõik seal rõõmsasti riisutud saak oli veel värskelt meeles.
Siis juhatas kord üht inseneride meeskoori helilooja, kellele insenerid kinkisid sünnipäevaks kvantmehaanika õpiku. Tulemusena ilmus koorijuhataja sõnavarra ajaühik nanosekund (et mingi häälerühm tuleb nanosekund liiga vara sisse). Kuni keegi insener lõpuks leidis, et nanosekund on ajavahemik, mille vältel liigub valgus edasi 30 cm.
Ultrahelimuusika pakuks suurt huvi loomasõpradest publikule, kui loomad oleksid kaasas – loomad hakkaksid teatud kohtade peal kõik koos tükke tegema. (Vrd arvutitoe klassikalugu: "Kui ma DOSis töötan, on kõik kena, aga kui ma Windowsi käivitan [vanasti tuli Windows käivitada eraldi], läheb koer hulluks." – Windowsi käivitudes hakkas mingi lahtine juhe tekitama ultraheli, mis koerale ei meeldinud.)
kui täpne olla, siis Akende käivitamisel läks monitor teistsugusesse graafikarežiimi, millega kaasnes ultraheli diapasoonis olev vilin (kineskoopidega riistapuudel on kombeks töötades kõrget vilet välja ajada, tavatelekate oma on enamasti ka inimesele kuuldav).
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home