Veenädala üritused jätkusid eile spontaanse arvutiristimisega, ainult et ma ei tea, mis usku (Värska joogivesi - õigeusk siis ilmselt). Koukisin klahvid lahti, pühkisin vee, harjasin tolmu ja jätsin üleöö seisma. Hommikul ladusin pusle jälle kokku, kolu läks käima ja paistab, et pääsesin ehmatusega.
Euroopa pidupäev tähendas seda, et ülikooli peahoones sai kinnituse aksioom: kui näed roosat pašmiinat, ümbritsetuna liiga hästi lõhnavatest välismaa meestest, on selle sisse mähkunud MarianneMikko.
Kuidas aga läheb meie lähimate Euroopa-naabrite lõimimine (ei lähe, nagu Postimehes mingi ise ka mitte just Wiedemanni keelepreemia laureaat kaebas), võib mõistagi uurida Maxima-nimelises kaubandusasutuses. Täna sattusin sinna minagi ja mõtlesin, et kui ikka oled hinnatundlik tarbija, siis muudes küsimustes tuleb tundlikkusläve kõvasti tõsta. Aga tegelikult ei ei eruta isegi mind just ülearu, kui vorst nimega "Gubernaator" on "kõlbik" 17.04. M-poe ja muude odavkettide puhul tuleb hoopis küsida, mida selle bossid teevad selleks, et töötajad ei näeks nii vaevatud välja, nii et nende poodides käimist väldin ma põhiliselt sellepärast, et piinlik on orjapidajale käivet ja kasumit tekitada.
Aga üldiselt on täna ilm ikka liiga ilus, et üldse millegi kallal haukuda. Kui sa just pole koer muidugi. Jalakäijate silla ääres avaldasid vastastikku valjut tähelepanu emane buldog ja isane saksa lambakoer, nende vestlusse sekkus möödakärutatav tirts, kes rääkis koera keelt jumala vabalt!