Kokkuvõte eelmisest nädalast.
Ma ei mäletanud, et ka selline mõttetu 38,5 kraadi on jumala tüütu. Õigemini, ma olen tükk aega kraadimist vältinud, et mitte teada, et on palavik. Aga eelmine nädal ei pannud pingele vastu ja näedsiis, oligi. Mul on nii hea tunniplaan, et õnnestus isegi plaaniline õppetöö enne mootori kokkujooksmist kuidagi ära teha, kuigi võib-olla ajasin jaburamat juttu kui tavaliselt (kui see võimalik on). Kaks päeva kodus, kui kõige hullem oli, ei saanud kududa, lugeda ega telekat vaadata, sest kohe hakkas miski valutama. Und ka ei tulnud. Lesisin ja proovisin raadiot kuulata, aga möla käis närvidele. Mõnede inimeste elu ongi selline, sain ma aru ja see tegi mind väga kurvaks. Aga kuna minu põhiline arusaam haiguste ravist on oodata, kuni üle läheb, siis nii ma jälle tegingi. Järgmise korrani.
Aga loetud raamatud, et meelest ei läheks.
von Staden "Mälestusi kadunud maailmast", Lacey "Kuninglik perekond. Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II", "Praktiline suhtekorraldus Eestis", Rendell "Lapsukesed metsas", Mäki "Kollane lesk", le Carre "A Small Town in Germany", Sibold ja Ots "Rein Purpur: Eestlaste pöörane rännak Euroopas", Aitchison "Language Change. Progress or Decay", Hancock "The Two of Us: My Life with John Thaw".
"Ahasveeruse uni" ja ÕS jäid jälle pooleli. Mitmes kord juba.
Ma ei mäletanud, et ka selline mõttetu 38,5 kraadi on jumala tüütu. Õigemini, ma olen tükk aega kraadimist vältinud, et mitte teada, et on palavik. Aga eelmine nädal ei pannud pingele vastu ja näedsiis, oligi. Mul on nii hea tunniplaan, et õnnestus isegi plaaniline õppetöö enne mootori kokkujooksmist kuidagi ära teha, kuigi võib-olla ajasin jaburamat juttu kui tavaliselt (kui see võimalik on). Kaks päeva kodus, kui kõige hullem oli, ei saanud kududa, lugeda ega telekat vaadata, sest kohe hakkas miski valutama. Und ka ei tulnud. Lesisin ja proovisin raadiot kuulata, aga möla käis närvidele. Mõnede inimeste elu ongi selline, sain ma aru ja see tegi mind väga kurvaks. Aga kuna minu põhiline arusaam haiguste ravist on oodata, kuni üle läheb, siis nii ma jälle tegingi. Järgmise korrani.
Aga loetud raamatud, et meelest ei läheks.
von Staden "Mälestusi kadunud maailmast", Lacey "Kuninglik perekond. Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II", "Praktiline suhtekorraldus Eestis", Rendell "Lapsukesed metsas", Mäki "Kollane lesk", le Carre "A Small Town in Germany", Sibold ja Ots "Rein Purpur: Eestlaste pöörane rännak Euroopas", Aitchison "Language Change. Progress or Decay", Hancock "The Two of Us: My Life with John Thaw".
"Ahasveeruse uni" ja ÕS jäid jälle pooleli. Mitmes kord juba.
2 Comments:
raamatute hulk on (au)kartustäratav.. mitu lehekülge see umbes päevas või nädalas teeb ka? või siis mitu tundi päevas/nädalas?
Ei ole nii hull midagi, see on vist kahe-poole nädala peale ja mingid olid kunagi pooleli ka jäänud. Tõsi, reedel, kui raamatukogust tulin, siis lugesin kohe suure rõõmuga kaks krimkat läbi. Aga üles kirjutada on vaja, praegu leidsin, et kolm raamatut on loetelust välja jäänud: Sipilä "Karu keikka", Poljakova "Uue põlvkonna ingel" ja Sepa "Peregrina päevik".
Eks see muidugi paras eskapism ole, tõlketöö on takerduma jäänud ja et see meelde ei tuleks, loen kõike, mis ette jääb.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home