Ma olen ikka mõelnud, miks see nii on, et meisterdada armastavad tavaliselt just ülemised naabrid. Võimalik, et hõredam õhk ajab nad arutult käituma. Aga on ka üks loogilisem põhjus - nad pärinevad nendest Madalmaade laevaehitajatest, kelle Peeter Esimene omal ajal Venemaale meelitas. Nüüd elab kogu endise impeeriumi loodeosas karjade kaupa latentseid laudseppi, kellest mõnel õnnestub küll tungisaatusest suurem olla, eriti kui varakult jaole saadakse, aga enamik võitleb igaveste üleujutushirmudega, olgu kõrgus merepinnast, milline tahes. Ja nii juhtub ikka, et mõni vaene naine ärkab jälle sellest, et abikaasa sonib "Tammid... tammid ei pea vastu! Meri tuleb üle!" ja torgib sõrmega seina, et leket peatada. Mis meri, me elame ju Paides, ohkab naine. Mees tõuseb üles, lükkab puukingad jala otsa ja käib natuke ringi ning paistab rahunevat. Hommikul ütleb mees, et peaks korteri kõrgema korruse oma vastu vahetama. Kui vahetame, siis juba lahku, teatab naine kurvalt. Mõneks ajaks näib olukord normaliseeruvat, kuid siis hakkavad naabrid naise käest ümber nurga küsima, kas ta ikka teab, mis korteris siis toimub, kui teda kodus pole. Eks naine teab muidugi, et on üks kapp, mille uks on lukus, ja et mõnikord on õhus sellist saekaatri lõhna, aga no see võib ju aknast ka sisse tulla. Ei jäägi muud üle kui teema jutuks võtta. Jutt ei ole kerge, aga pikapeale tuleb tõde päevavalgele. Mehel on lihtsalt kindel plaan ehitada päästepaat. Naine nutab natuke, kuid jätab peagi järele. Las see mees siis kopsib pealegi natuke, peaasi, et ei joo.