Skorpion on vee märk, eks ole. Armastan vett ja tema mind. Koguni sedavõrd, et ta tungib nüüd näiteks köögis kraanikausi all külmaveetorust välja, mis mõistagi on appikarje: märka mind, olen aheldatud nagu Prometheus, aga minagi tahaksin vabana voolata kevadele vastu... Või oli mõni torumeestest oma pika karjääri jooksul hakanud veele kaasa tundma ja võimaluse korral aitab alati põgeneda, jättes tihendi panemata või mutrikesele viimase keeru peale keeramata? Eile muidugi oligi rahvusvaheline vee päev (oli vist?). Mul aga ähvardab tulla vee dekaad või kuu või lausa aasta. Veevalaja ajastu on ju niikuinii.
À propos, põgenemine. Tulin eile mööda ühest lasteaiast, kus enamik maimikuid tosserdas kenasti liivakasti ja ronimispuude vahet, aga kahtlane kolmik oli platsi võtnud aia äärde. Labidakesed pihku surutud, paistsid nad ootavat hetke, kui kasvataja selja keerab, et tunneli kaevamist alustada. Kahjuks oli teisel pool traataeda asfalt, nii et kui nad jälle pinnale ka tõusta tahavad, võtab põgenemiskäik ikka juba metroo mõõtmed. Aga ongi, mille nimel iga päev lasteaeda tulla.