Sõjas ja sotsiaalteadustes on vist kõik lubatud, kui vaadata Kääriku-Palmaru akadeemilist debatti Sirbi veergudel: "Autor on üleolev, kes kuulutab enesekindlalt käibetõdesid" - "Arvustaja on ise loll ega saa minu raamatust aru". Lugesin Palmaru artiklit Akadeemias. Sõnade "kompleksne" ja "komplitseeritud" (ehk keerukas) erisuste eritlemine pani tegema päringut "komplex kompliziert", sest kuulda on, et tegu on saksa kultuuriruumis vabalt liikuva õpetlasega. Tuli selline vastus
Võrdleme.
Akadeemia nr 3/2009
Mõistet "kompleksne" süsteem annab eesti keeles ehk kõige paremini edasi sõna mitmekihiline. Ka sellist asja saab osadeks lahutada, aga see ei vii terviku parema mõistmiseni, sest ükski osa omaette ei sisalda ega kanna terviku omadusi. Kompleksse asja kui terviku olulised omadused kujundab tema osade võrgustumine. Seetõttu räägitakse siin emergentsist. Näiteks olgu või auto. Nüüdisaegne auto koosneb paljudest üksikosadest, mis igaüks omaette on arusaadavad ja millel on mingi konkreetne otstarve. Aga kui kõik need osad õigesti kokku panna, tekib uus omadus - auto sõidab!

"Komplexe Systeme", autorid Klaus Richter ja Jan-Michael Rost.

Für ein komplexes System,im Deutschen vielleicht am besten durch »vielschichtig« wiedergegeben, ist diese Art der Unterteilung nicht möglich, oder präziser, sie trägt nicht zum Verständnis des Gesamtsystems bei: Gerade die Vernetzung vermeintlicher Einzelteile prägt wesentliche Eigenschaften des Gesamtsystems, die mit Hilfe der getrennten Teile entweder nicht erfasst werden oder gar nicht existieren. Man spricht hier von Emergenz, oder etwas alltagstauglicher: Das Ganze ist mehr als die Summe seiner Teile.
Ein Auto bietet sich als Beispiel an: Es besteht aus vielen Einzelteilen oder auch Funktionseinheiten, die alle für sich verständlich sind und einem bestimmten Zweck dienen, den sie, so die Konstrukteure gut gearbeitet haben, auch erfüllen. Einmal zusammengebaut, ergibt sich eine neue Eigenschaft: Das Auto fährt!

Ei, sellele raamatule viidatud ei ole.