AA Gill on ikka über-ajakirjanik. Anna talle ükskõik mis teema ette ja pärast loed ja nutad, et vaat kuidas saab ja kui täpselt ja "kui õige see on, mis ta räägib". Vanaduse probleemid kajavad mul praegu, nel mezzo del cammin di mia vita, muidugi rohkem vastu kui muretutel (hmh, ei olnud nad nii muretud midagi) nooruspäevadel, aga kirjutamise kvaliteet ei oleks mind ilmselt ka siis puudutamata jätnud.
"They don’t do or have or belong to sex any more, they’re just old. Old is the third sex: girls, boys and the aged."
"The fear is plainly not of the old: it is that we will become them. The old are the zombies at the end of our own home horror movies."
Ahh.