Kusagilt on meile majja imbunud innovatsiooniaasta helkur ja märkmik, mille esilehel küsitakse "Mida uut täna teha?". Ma otsustasin seda nähes eile Maalehe osta ja läbi lugeda. No selliseks võrdluseks tavalise Ekspressi kõrvale. Mnjaa, täitsa teine tera (lasksin end murest sordiseemne halva idanevuse pärast pisut mõjutada). Ei, ausalt, tõsine vana kooli leht on, Edasi oma parimail päevil ja Helju Valsi mälestustes vms. Mitte ühtki pseudoprobleemi, mitte ühtki staarjuuksurit, täielik teine reaalsus, aga sedapuhku tõesti reaalsus, mitte seltskonnaajakirjanduse loodud kettamaailm. Ida-Virumaale pühendatud küljed näitavad, et peale kaevurite ja päkapikkude elavad seal ka armeenlased ja isegi mõned naised. Intervjuu Toomas Raudamiga tema lapsepõlve radadel meanderdab ajas ja ruumis nii, nagu ise tahab, ja lõpeb seal, kus ruum otsa saab lihtsalt. Telekavas ütleb mu lemmik white male chauvinist pig Priit P sarja "Kõmulehe raisakotkad" kommenteerides kuldsed sõnad: "Väga uudistejanune ma ei ole. Tundub, et iga uudise kinnipüüdmine on nagu haigus. Tegelikult ei keerle elu ainult ümber uudiste." Loomulikult, elu keerleb ümber suusatamise.