Inimene peaks mäletama ja tulevikuplaane teha suutma. Mõlemaga paistab raskusi olevat.
Ma ise ka imestan, et ma ühiskonna ja majanduse peale mõtlen, aga ju siis uinunud mõistus sünnitab koletisi (on ülikoolivaheaeg; kui tuleb jälle loenguid pidama hakata, ei ole aega asjata udutada teemadel, millest ei jaga).

Tiina Kangro jutus ERRist on näiteks selline küsimuste jada: "Proffide puudumise probleem pole omane vaid ajakirjandusele. Ka mujal juhtub, et tahetakse parimat, aga välja kukub nagu alati. Miks sotsiaalminister Maret Maripuul läks niimoodi? Ja miks tema eellast peaaegu ei mäletatagi? Miks kaitseminister Jaak Aaviksool, targal mehel, juhtub? Ja peaminister Andrus Ansipil? Ja kultuuriminister Laine Jänesel?"

Päris ausalt, kes oli enne Maripuud minister? Aga küsimus, et proffe pole, väärib muidugi mõtiskelu. Misasjas need ministrid peaksid profid olema? Inimeste juhtimises, suuremate skeemide väljaarendamises, üksikult üldisele liikumises ja probleemide abstraheerimises ja mis kõik veel? Kes selleks peaks sobima? (Heh, esimeseks sobiks koorijuht ju päris hästi:)Heakene küll, Maripuu on tõesti isetehtud ülikoolis käinud, aga võtkem need, kel päris kõva loodusteaduste taust, kus peaks olema ka süsteemide käitumisest teatav arusaam. Et kui põhjus, siis tagajärg. Näiteks Aaviksoo on ju mänguteooriaga tegelnud, mina ei usu, et tal eelmises elus omandatud teadmised oleks üleöö ära kadunud, kui ministriks sai. Ansip on keemik, kes peaks ka teadma, et mittemillestki midagi ei saa ja ained kalduvad rõhu all teistmoodi käituma kui muidu. (NB! Lugege Sirbist, kuidas Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ennustab, et loodusteadused võtavad sotsiaalteadused üle. See oli päeva lõbusamaid lugemisi.) Eks ma olen ise ka Talebi uskuja, et protsessid on liiga keerulised ja juhuslikud, et midagi põhjapanevat ennustada võiks, aga midagi on ju siiski oletatav. No näiteks, et kui midagi ei tooda, ei ole ka midagi müüa?

Aga mäletamise küsimusi on rohkemgi. Märt Vooglaid esineb üle kahe külje täitsa uskumatu halaga, kuidas keegi valitsuses ikka ei tea midagi ja ärimeest ei aidata. Samas teatab ta, et "Olen ise soomlastega Peterburis väga tihedalt õlg õla kõrval äri ajamas ja ütlen nii: kui soomlastel on Nokia, siis meil on oma Nokia kogu aeg olemas olnud. See on meie geograafiline asukoht. Unustage need poliitilised ajaloo igandid lõpuks ometi ära. Nende valguses võiksid iirlased ja šotlased siiamaani öelda, et meie küll inglastega mingit äri ei aja. Soomlased võiksid taga nutta oma 2000 ruutkilomeetrit ja venelastega mitte äri teha. Neid näiteid on oi, kui palju."
Seda räägib inimene, kes peksis Kalevi juhina raha Vene tehastesse Moskvas ja Kaliningradis, kus see tuli pärast lihtsalt tööõnnetusena kahjudeks lugeda, ning kes kalatööstusega pärast Vene turu kukkumist läbi kukkus, ja ikka selline optimism. Kardan, et Riia linna pilvelõhkuja ehitamine, mis 50 versta peale näha on, ei ärata ka enam endist vaimustust, et vat kui tubli mees. Vene kinnisvaraturg .. ee... jah.

Ma mäletan ("Amarcord", ei saa ikka klassikuid ärakasutamata läbi) seda ka, et eelmisel aastal ilmutati majandusteadlaste analüüs. Selles mõttes on natuke imelik rääkida, et oi, aga miks keegi majandusteadlastelt midagi ei küsi. Küsiti küll. Selge, et taustsüsteem on muutunud, aga ei saa olla, et sealt midagi kasulikku ei leia.

Suurmeistrilt leidsin aga Ekspressis lõigu (kahjuks ekspress.ee-st seda juttu ei leia), kus uhkusega nenditakse, et Tallinn küll ilmaasjata raha ei kulutanud aasta lõpus nagu mõned siin. Mäletame-mäletame, näiteks ülemääraseks lumekoristuseks tõesti ei kulutatud.