Ega selleks saagi kuidagi valmistuda, ma oletan, aga ma pole end veel elus nii abituna tundnud kui täna, kui auditooriumi ees on üks tüdruk just kaaslastele teatanud, et ühte nende seast enam pole. Sest kuidas sa saadki ette näha, et see pikk kõhn tüdruk, kes sinu käest pärast eelmist loengut uuris, kuidas oleks kõige viisakam õppejõu käest materjale paluda, kui kahest loengust ühes osaleda ei saa, ja kellega sa rõõmsalt raamatutest lobisedes hüvasti jätsid, kukub (libiseb? komistab? minestab?)kodus ja ei tõuse enam kunagi.