Uusi sõnu ajakirjanduskeeles: pidula.
Friday, November 28, 2008
Previous Posts
- Kujutage aga palun siiski ette kontori jõulupidu t...
- Oli vist esmaspäeval, kui ma rikkumata lumevälju o...
- Ei, kõik on ju väga loogiline: prille mul pole, ke...
- Head kodanikud!Head kodanikupäeva!
- Millisena ka ürituste dresscode'i algselt välja ei...
- Ogar ogar ogar päev.Keskpäeval pidin Lasnamäel küm...
- Ei saanud jätta (lootusrikkalt) vaatamata uudist "...
- See ilmselt on ikka täitsa nii mõeldud, et kähriku...
- Tänase hommikupooliku režiipuldis oli jälle David ...
- Mõtlesin sügisvihmas kõnniskledes, miks küll ollak...
Subscribe to
Posts [Atom]
4 Comments:
'...peeti silmas ajaloolise kihistuse lisamist.'
Lausa liigutav vaatlusülesanne :P
r
Koolipõlves juhtus, et käsil oli varajane kokkupuude sõnatuletusega ja pidime ära tundma, mis sõna on tuletis ja mis ei ole. Valik oli stiilis „eestlane, venelane, herilane”. Klassivend arvas, et ju vast on lane-liide ka sõnas „herilane”. Selle peale tuntud emakeeleõpetaja küsis: „Aga mis see „herila” siis oleks?” — „Herilaste pesa!” ei olnud klassivend suu peale kukkunud.
No ja suurena sai temast näitleja.
'herila' on ju väga loogiline, nt vrd 'sigala'. Siis tuleb muidugi tuletada ka 'sigalane'.
Üks uitmõte veel.
Traditsioonirikkas valdkonnas kaitsevägedes on mitmel pool kombeks panna uutele masinatele kunagiste masinate nimed: nagu Eesti mereväes olid muiste ja peaks olema praegu laevad Wambola, Tasuja, Olev, Vaindlo, Ristna, Suurop ja Sulev, seejuures tingimata muistse kirjapildiga.
Ootan huviga, mil läheb maavägedes taaskasutusele Vabadussõja-aegne soomukinimi Erilane. (tingimata koos punktiga).
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home