Millisena ka ürituste dresscode'i algselt välja ei reklaamita (sedapuhku "Värvid - hõbe"), jõuab minu puhul ikka kõik loomade karnevali juurde välja. Võtkem näiteks eilse, kui ma jõudsin järeldusele, et häh, asi see siis endale hõbedasi riideid punuda ei ole. Lõngapoest leidsin odavamapoolsed sobivalt hiilgavad karvased pussakad ja asusin kodus kiiresti kuduma. Bridget Jonesi (kurb ja piinlik) vaadates käed käisid, rida järgnes reale, ülaosa ja üks käis said valmis. Kujutasin juba ette, kuidas ilmun inimeste juurde salapärase helkiva ööpilvena. Läksin peegli ette proovima.
Jaahaa. Nüüd on vaja veel pimedat juuksurit, kes jätaks pähe üksikud tutid, ja staarmeikari käega suuremad mustad varjud silme alla, muidu oli mulje "pingviin üsna pärast munast koorumist" juba täitsa olemas. Teate küll, selline hall hatune ümmargune pall. Pinda lähemalt uurides meelestub panniküürimisnuustik teraslõngast, tuntud ka kui Brillo pad. Glamuur ja diskursus, midagi pole öelda.