Mõtlesin sügisvihmas kõnniskledes, miks küll ollakse nii sallimatud, kui kellegi vana mees uue naise leiab, õigemini, vastupidi, naine kellegi vana mehe. See on ju uuemale maailmakorrale üldse iseloomulik, see taaskasutus. Alguses ostetakse riideid ja raamatuid, hiljem ehk mööblitükk või paar ja siit on tõesti vaid sammuke, et ka second hand meeste järele vaatama hakatakse. Tõsi, nagu ei tohiks kelleltki lihtsalt riideid seljast kiskuma hakata, peaks ka kasutatud mehe otsija veenduma, et eelmine omanik ikka tõesti on huvi kaotanud. Aga muidu - kui on üldiselt puhas, ei haise ja pole ka kusagilt otseselt katki, miks siis mitte.

2 Comments:
Votjust. Sallimatud ei olda siis, kui mõni naine vaba, missiis et kellegi vana, mehe leiab, see on ju tore. Aga enamasti unustatakse kontrollida, kas eelmine omanik ikka tahab "asjast" lahti saada, ja krabatakse niisama.
:))
Ma kardan küll, et mees mitte see leitav pole, pigem õige aktiivne krabaja ise... kui asjale nii empiirilis-kognitiivselt läheneda. Eks siis neiud noorukesed vahel lähe lihtsama elu peale (vähemalt kõhutäis kindlustatud :) välja.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home