Kui leiate, et teil on kodus kitsas, võtke keegi mõneks ajaks enda juurde ja imestage pärast tema lahkumist, kui palju ruumi ikka tegelikult on. Nüüd, kus vahetus-chica on jälle esiisade maal, on temast aga paraku jäänud kilekottide kaupa träni, millega Tijuanas pole suurt peale hakata, nagu villased sukkpüksid ja arusaamatust materjalist termopesulaadsed sviitrid + midagi, mida pidasime pooleks põhjapõdraks, aga mis osutus kunstkarusnahast vestiks, samuti teekannusoojendajakujuline (meenutagem Frida Kahlot) seelik, mida kasutati Mehhikot tutvustavas etteastes. Hüvastijätupeol selgus, et integratsiooniratas oli veerenud vurinaga ja eelmise pere pesamuna (tüdruk) ropendas hispaania keeles nagu vana mees. Eh, pole ikka paremat kultuuridevahelisest kommunikatsioonist, millega olen siis nüüd juba üle kahe nädala eri moel tegelnud. Ühtlasi loodan, et ei rohtu minu rada eesti kirjanduse juurde, mille taas avastasin.