"Messias" on täpselt bussiga Tallinnasse sõitmise pikkusega teos. "I know that my redeemer liveth" ajal tuli meelde, et Ristikivi pidas seda oma lemmikuks (lugesin just aastajagu ta elust jälle läbi ja puhkan nüüd, sest järjest on natuke tüütuvõitu), ja mul hakkas tast muusika ja kõige muu koosmõjul nii pagana kahju. Ettekanne ka ei edene. Pealegi jooksin (sõna otseses mõttes, Tallinna bussi peale) 24 tunni jooksul teist korda kokku Teeduga, kes on/oli seda sorti sõber, kellest ma väga hästi kunagi aru pole saanud, aga mingi unfinished sympathy on ikka õhus, vähemalt minul, ja nüüd tundub elu nagu halb film.