Päikesepaistelisel maipäeval Visbys tahaks ilmselt igaüks olla kirjanik (sest siin on see suurepärane keskus) või rootslane. Istusin paeklindil, vaatasin merd ja lugesin Boris Johnsoni kirjeldust, kuidas ta 2001. aastal parlamenti kandideeris.
Kahjuks pole ma siin puhkamise pärast, vaid pean homme kolm tundi rääkima, mis on eesti keeles tõlkijate jaoks raske. Kaks tänast proosateksti arutelu näitavad, et näiteks Kivirähk on. Mida meie loeme nagu litaaniat, sõnadesse süvenemata, lastes end kõlal kaasa kanda, on tõlkija jaoks paras labürint. Täielik tupik saabus näiteks lausega "Sisistasin sedamaid lihtsaimad sõnad, tundes juba ette põlastust põdra kimbatuse üle". Was bedeutet "põdra kimbatus" jetzt genau? Janssoni kiusatus tuleb meelde, mis oli vist - täiesti kohaselt või kohatult - rootsi roog. Kas põdral on Schnauze või Maul? Ja nii edasi ja nii ja nõnda edasi. Kogenud tõlkija arvas, et tal läheks poolteist aastat, et selle raamatuga täistööpäevi tehes toime tulla. No jõudu, kes iganes selle ette võtab.