Töötegemise kõrval on mul teinekord ikka veidrad telekanalid lahti, nii ka eile. MTVst tuli Scooter ja üleval oli kiri, et saksa edetabeli kümnes vms. Turundusspetsialist B-san ütles, et äh, niikuinii on suurimad plaadiostjad 13-15-aastased tüdrukud, mis siit ikka tuleb. Oot-oot, ütlesin mina, no vaatame ikka. Vaatasimegi. Ei, ega lüürika "Du hast den schönsten Arsch der Welt" ei eksi ju Goethe-Schilleri traditsioonidest väga kaugele. Ja õigekirjareformi puudujääkidele viitas Die Fantastischen Vier ka väga maitsekalt - "Wir bleiben troy". Misasiseeon-ilme ei lahkunud mu näolt aga teise koha loo juures, sest nii bändi nimi (ma tean, et ma hakkan imelike huvidega inimesi siit lehe pealt leidma, aga jessas küll, My Baby Wants to Eat Your Pussy?? mis mõttes?) kui teos "Biology is a Fairytale" ei jätnud esialgu mingit kahtlust,et õhtumaade allakäigu trepist enam üles küll ei minda. Kuid vara muretsesin. Esikohal oli Tokio Hotel (kaua nad veel teismelised saavad olla, tehniliselt?)ja turundusspetsialist ohkas rahuolevalt. Some things never change.