Kellel kodus lugemisvara otsa saanud on ja välja ei taha minna, vaadake internetist näiteks sellist raamatut nagu "Memoirs of extraordinary popular delusions and the madness of crowds". Ega see ei loe, et see ilmus aastal 1852, inimesed pole oluliselt targemaks saanud vahepeal, ma kardan. Kaks esimest peatükki käsitlevad väärtpaberihullust ja seal on vahepeal täiesti uskumatuid detaile. Näiteks kogus üks mees raha sellega, et jagas pabereid, mis lubasid tulu ettevõtmiselt, mida kirjeldati kui "A company for carrying on an undertaking of great advantage, but nobody to know what it is”. Ja ta sai oma 2000 naela kätte, kadus Inglismaalt ja temast polla enam midagi kuuldud. Juhtunud see kõik 18. sajandi alguses.

Ma ikka olen üha rohkem veendunud, et rahvahulkade juhtimine mingi ratsionaalse süsteemi järgi ei too mingeid tulemusi. Riigikogu tuleks valida lotomeetodil, iga valimisõiguslik märgib mõned juhuslikud numbrid piletil ära (sealjuures pole teada, mis kandidaadil mis number on) ja need, mis rohkem välja tulevad, moodustavadki riigikogu. Ka valitsuse moodustavad erakonnad tuleks lihtsalt välja loosida: nii, Bingo-Pille tõmbas loosirattast numbrid 2 ja 5, keskerakond ja IRL, proovige kätt, aga arvestage, et kui jamaks läheb, vastutate isiklikult ja iga viimane kui läbikukkunud valitsuse erakonna liige asub edaspidi tööle kas õpetaja, hooldusõe, kaevuri või asenduslüpsjana. Ei taha? Ei oska? A kes ütles, et valitseda oskate? NB! mul ei ole selles küsimuses erakondlikke eelistusi.

Muidugi olen ma lihtsalt masendunud, aga teate, mul on selleks aastakümnetepikkused põhjused, mis iga natukese aja tagant jälle heleda leegiga tuha alt välja löövad. Küll mingil moel jälle laheneb.