Mul oli juba varasuve poole selline mõte, et peaks korraldama väikseid isiklikke tänupühi. Siis tegid mu meele härdaks inimesed, kes aedadesse ikka veel vana kooli lilli ja põõsaid istutavad, et kõigil ilus vaadata ja hea nuusutada oleks. Täna tuli see jälle meelde. Niisiis, tänan kõiki pärnaistutajaid. Oma üha imelikuma trajektooriga jalutuskäikude käigus satun ikka mõnest puust mööduma, mis veel õitseb. Imeline.
Jalutamise koha pealt on aga asi tõesti imelik; kui ei teaks, et mul juhiluba ei ole ega ilmselt ka tule, võiks mind kahtlustada taksojuhiks hakkamise kavatsustes. Päriselt ka, ma olen sel aastal käinud niisugustes Tartu kohtades, kuhu eelmised n-kümmend aastat kuidagi asja ei olnud. Tõsi, Siili tänavat ilmselt n-kümmend aastat tagasi võib-olla polnud ka. Selle tänavanimega seoses on mul muidugi üks oma kiiks. Kunagi kirjutas Mihkel Mutt, et tänavanimedes on ju süsteem, et kunagi ei ristu Muti ja Belinski või Siili ja Schopenhaueri. Okei, minu kunagises eksiililinnas Greifswaldis olid üsna lähestikku Kala, Lehma ja Johann Sebastian Bachi tänavad, aga tõesti, nad ei ristunud. Sellepärast ma tahakski, et mul oleks miljon miljonit, nii et ma saaks Tarmeko krundi üles osta, tänava rajada ja sellele uhkelt Schopenhaueri nimeks panna.
Jalutamise koha pealt on aga asi tõesti imelik; kui ei teaks, et mul juhiluba ei ole ega ilmselt ka tule, võiks mind kahtlustada taksojuhiks hakkamise kavatsustes. Päriselt ka, ma olen sel aastal käinud niisugustes Tartu kohtades, kuhu eelmised n-kümmend aastat kuidagi asja ei olnud. Tõsi, Siili tänavat ilmselt n-kümmend aastat tagasi võib-olla polnud ka. Selle tänavanimega seoses on mul muidugi üks oma kiiks. Kunagi kirjutas Mihkel Mutt, et tänavanimedes on ju süsteem, et kunagi ei ristu Muti ja Belinski või Siili ja Schopenhaueri. Okei, minu kunagises eksiililinnas Greifswaldis olid üsna lähestikku Kala, Lehma ja Johann Sebastian Bachi tänavad, aga tõesti, nad ei ristunud. Sellepärast ma tahakski, et mul oleks miljon miljonit, nii et ma saaks Tarmeko krundi üles osta, tänava rajada ja sellele uhkelt Schopenhaueri nimeks panna.
5 Comments:
Tallinnas oli kunagi Karl Marxi puiestee, mis ristus küll Kangru ja Ketraja jms tänavatega, aga see oligi paras seltskond kokku pista. Belinski tänav oli vist ka kuskil Koplis, kas see tõesti ei ristunud mingi Vasara või Sirbi tänavaga, vot ei mäleta. Siiliga küll mitte, Mutil on õigus, aga väga sügavas süsteemis kahtlen.
süsteem on, seda hoiab töös tänavanimede komisjon. kui kuhugi põllu peale järjekordne kipskülake ehitatakse, tulevad härrad-prouad kokku, rüüpavad teed ja ristivaid tänavaid. ikka selle järgi, et nimedest moodustuks mingi loogiline kogum (mis aitab taksojuhtidel, kiirabiautojuhtidel ja pitsapoistel orienteeruda). muidu oleks meil tõesti koos õnne, lootuse, rõõmu ja silikaltsiidi tänavad. mis oleks ju kole.
Ajakirjas Geo oli artikkel itaallannast, kes päästis kodukandi sorte, neid oma aeda istutades. Liigutav lugu.
Ni
Siinkohal oleks paslik meenutada üht Kreisiraadio sketši.
Reporter taksojuhile: "Kas te teate tõepoolest kõiki Tallinna tänavaid?"
Taksojuht: "Jah, tean! Ainult ühte tänavat ei tea - Mõngaste tänavat ei tea."
Linnas, kus ma elan, ristuvad Rifle ja Colombine (ei ole Ameerika). Seal on tihti veel liikusonnetusi ka, sest valgusfoorid ei toota.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home