Mida kasulikku saime teada eilsest eelvoorust? Ma läksin sellele vastu puhta lehena, isegi eesti laulu olin vaid korra kuulnud ja mulle tuli üllatusena, et raadioversiooni põhjamaiselt nukra helilaadiga võrreldes jäi salmiosa kusagile mažoori ja minoori vahele kõikuma. Ma väga hästi lastemuusikakoolist ei mäleta, aga kas oli früügia see, mis niimoodi kõlas? Või oli dooria? Igatahes, põnev lähenemine, järgmine kord siis võtaks ehk mängu mõne aasia skeemi, pentatoonika näiteks? Ega keegi niikuinii eurolauluks väga palju üle viie noodi ja kolme duuri ju ei kuluta.
Küll aga oli tore õhtu keeleuurijate seisukohast. Tulevik on plurilingvaalne, nagu ka Euroopa komisjon loodab. (Vt punkt 1.3). Ma ehmatasin eile mitu korda ära, kui inglise keel ootamatult millekski üle läks ja siis jälle tagasi tuli. Sihuke koodivahetus käis, et eh, shekerem.
Aga see, et Maltal tuntakse puudust kvaliteetsest ja taskukohasest hambaravist, on küll kurb - nii must plomm paistis solisti ühe ägedama huilge ajal, et endalgi võttis igemed tuikama. Taskukohasust mainin sellepärast, et näiteks meestele polnud enam särgiraha jätkunud selles bandes.
Põhimõtteliselt aga kujutan ette, et mõnigi tõsine Savo saekaatrimees küsis eile õhtul nördinult: "Ja selle jaoks korjab YLE minult lubamaksu raha?!? Mis hirmsad olevused, mis kole kisa! Vat Katri-Helena omal ajal, tema oli ikka ilus naine, ja laulud olid ka ilusad." Eile oli sedagi keeruline kindlaks teha, kes neist üldse naised olid, Austria taustaolendite puhul aitas näiteks kontsade vaatamine.
Kui meid kunagi jälle mängima lastakse sinna, siis mina soovitaksin Märt Sultsi, Onu Bellat või Jörpat (ei tea, kas seda lugu saab lasta, et "Beibi-beibi-beibi, ma olen suur ahv"?) , võimaluse korral ka Jörpa naist. Staaride kunstlik aretamine edu ei too, ikka loomulik talent ja karisma peavad olema.