Oh elu-elukest. Väga tahaks kasutada sõna "urelus" selle oleku kohta, mis mind valdab, aga ÕS ei tunne sellist. Ma pole muidugi ainus, loodus on ka kuidagi kahevahel ja ärevil. Rohi, lollike, kasvab mis mühiseb, aga puud, kellele kõrgemalt avaneb kaugem perspektiiv, hoiavad tagasi: kas Ansipi valitsust saab ikka nii palju usaldada, et julgeks korralikud prisked lehed külge kasvatada?
Tööalaselt olen ennast jälle lasknud meelitada ebakompetentsuse tasandile, millelt end mõned aastad tagasi vaikselt maha libistasin ja minema hiilisin, nimelt keeleoskuse tasemete kirjeldamise ja mõõtmise teema juurde. Praktilisi küsimusi on palju. Näiteks: mis taseme juurde peaks kuuluma oskus mõista märulipolitsei käsklusi? Eks ole ju vanasti naerdud küll turisti vestmike üle, mis koosnesid põhiliselt kaebustest nagu "Minult varastati rahakott ja dokumendid" ja "Ma vist sõin midagi imelikku, oksendan juba kolmandat päeva", vahepeal muidugi ka küsimused kohalike vaatamisväärsuste kohta ("Kus asuvad siin suuremad pruunsöe leiukohad?" või "Kust saaksin osta dederoonkombineesid?"). Aga jah, oletagem nüüd tõesti, et asjad jäävadki ärevaks, siis kas "Kõhuli!" peaks kuuluma baassõnavara hulka?
Muuhulgas olen tutvunud ka Hollandi kodakondsuseks vajalike keeleoskusnõudmistega ja kergendatult ohanud, sest seda tralli, mis tubli muulane seal peab läbi tegema, et kodakondseks saada, ei ole Euroopa Liidu inimestel vaja õnneks ette võtta. Üks variant on näiteks koguda 30 tõendit, et oled hollandi keelt kõnes ja kirjas kasutanud. Kõnelemise puhul peab hollandlasest vestluspartner (näiteks ametnik või töökaaslane) täitma formulari, et jah, rääkisin selle inimesega ja saime asjad aetud, kinnituseks kui võimalik, siis organisatsiooni tempel kah. Või kui lõhud naabril midagi ära ja lähed palud vabandust, siis võtad talt ühtlasi tunnistuse, milles ta teatab, et saad kohalikust sõimust suurepäraselt aru. Muidugi võib ka lihtsalt keeleeksami teha. Eksaminõuete juurest jõudsin algallika ehk kodakondsusseaduse juurde välja ning kohtusin esimest korda hollandi seaduskeelega, mis on niii toredalt arhailine. Iga seadus algab nimelt ülikauni tiraadiga "Meie, Beatrix, Jumala armust Hollandi kuninganna, Oranje-Nassau printsess jne jne jne. Kõik, kes seda näevad või ette loetavat kuulevad, Olge tervitatud!, teadku järgmist..." Mulle meeldivad eriti need kolm korda jne ja keset muud teksti kolksti tulev "Saluut!": "Et siis meie, kuninganna, printsess, jaadajaadajaada, tervitaksime kõiki, kes meid tunnevad, otsustasime, et... Ja soovilauluks on "Linda, Linda"." (See on ainus laul, mille hollandi algupäras ma enam-vähem kindel olen.)