Otsustasin uusi raamatuid esialgu mitte osta ja alustada, kuni poolelijäänud saavad loetud.
Korjasin Pelevini "Empire V" üles ja leidsin sealt a(s)jakohase dialoogi bloginduse kohta.
Räägivad kaks noort vampiiri, tüdruk ja poiss.
".. Jehoova ju seletas, miks inimesed endale blogid soetavad."
"Ei mäleta sellist asja," vastasin. "Aga miks siis?"
"Praegu allub inimaju kolmele põhimõjule. Need on glamuur, diskursus ja niinimetatud uudised. Kui inimest kaua toita reklaami, eksperdiarvamuste ja päevasündmustega, tekib tal tahtmine ka ise saada brändiks, eksperdiks ja uudiseks. Vat just selleks ongi olemas vaimsed käimlad, st interneti-bloogid. Bloogipidamine on sandistatud psüühika kaitserefleks, psüühika, mis ihkab järelejätmatult glamuuri ja diskursuse järele. Naerda selle üle ei tohi. Aga vampiiri jaoks on sellises kanalisatsioonis roomamine alandav."
[...]
"Üldiselt," teatasin ma, "ega ma oma bloogi peaaegu midagi ei kirjutagi. Lihtsalt ma ei loe lehti ega vaata telekat. Internetist saan ma uudiseid teada. Livejournalis saab alati välja uurida, mida professionaalid arvavad - igal eksperdil on praegu oma bloog."
"Lugeda ajalehtede asemel ekspertide blooge," vastas Gera, " on sama, mis mitte süüa liha ja toituda selle asemel lihunike ekskrementidest."
Läkastasin.
"Huvitav, kust sa niisuguse asja võtad?"
"Ei võta ma kusagilt. Ise arvan nii."
"Livejournalis," ütlesin ma, "tuleks pärast sellist fraasi panna smiley."
"Aga smiley on visuaalne deodorant. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui userile tundub, et ta lõhnab halvasti. Ja tema tahab ilmtingimata hästi lõhnata."