Ma arvasin siiani, et see on mingi eesti kommentaatorite omapära, et keegi pomiseb ikka lõpuks "Ei, kui Brasiilia saab mängida oma mängu, siis...", nagu polekski kokku lepitud, et this month we'll be mostly playing football. Aga selgub, et see on lihtsalt rahvusvaheline lendlause, umbes et selline on elu, või raha ei haise, või kui, siis ainult väiksed vääringud. Isegi Püha Jürgen Klinsmann, kelle jalajälgedest tekivad väiksed allikad, millest joojad ajavad selja sirgu ja ütlevad, et sakslane olen ja sakslaseks jään ja uhke ja hää jne, on eile esinenud avaldusega : "We're convinced that by playing our own game in our own style we can beat [Italy]. That's how we're going into it." Ja nagu iga tõeliselt õnnestunud lendlause, sobib see kasutamiseks igas olukorras. Kui ei läinud õnneks, saab öelda, et noh, meie mängisime oma mängu, ja vastased ka, ja tundub, et nende mäng oli parem. Aga jah, noogutavad ülejäänud, selline on elu.