Olgugi et ma peaksin pigem muretsema emakeele olukorra pärast, eelistaksin täna siiski kutsuda kõiki üles süvendama inglise keele õpet, ja seda lausa üldrahvaliku kampaania korras. Ega ma täpselt tea, kust särki kirjaga "Grazy b.." (b-sõna oli juuste all peidus, aga kahtlustan, et küllap jälle bitch, või bitsh, või midagi muud sinnapoole) kandnud tütarlaps selle kehakatte saanud oli, ise teha lasknud või Türgis turult ostnud, aga ka viimasel juhul on ta ikka ise loll. Või teab asju, mida mina ei tea, näiteks et sõna "grazy" ongi olemas. Teha teoreetiliselt ju saaks, sõnast "graze", rohtu sööma. Tulemuseks oleks siis "rohtu sööv emane koer". Aga kui koer rohtu sööb, tuleb ju vihma varsti. Ja seda on põllumeestel nii vaja! Isa juba ütles, et kartulivaod on nigu tuhk. Ma käisin üks nädalavahetus ise ka maal korra ja kuulsin oma õuduseks ema suust lauset "Ja siis seal teisel pool teed, see saab siis kunagi sinule". Mis kõlaks väga hästi, kui "see" oleks Hiiumaa või Buckinghami loss, aga paraku on tegu paari hektari kahtlase boniteediga põllumaaga. Jälle muidugi võib olla nii, et on asju, mida ma ei tea, sest näiteks onutütar on asunud sinnasamma kolkasse maja ehitama.
Jah, ma peaksingi rohkem rääkima asjadest, mida ma tean.
Eile käisin E-keele seltsi toimkonna koosolekul. Omandasin kaks uut ja huvitavat, kuid täiesti kasutut fakti: maailmas ei ole küll oma keelt, aga on ona keel, mida räägitakse Tulemaal; Järvamaal on Neeva kanal. Sain kinnitust, et toimkonna ülemal ja tuntud nimeuurijal on kõige lapselikult siiram naeratus üle neljakümneste (vanus) ja sajaste (IQ) seas. Ülejäänud aja veetsin kinnisidee küüsis. Õigehääldusspetsialist pani ette, et inglise -shire-lõpulisi kohanimesid peaks õige eestlane hääldama [-šir]. Seepeale üritasin ma laulust "Haanja miis" teha briti varianti, kus peategelaseks oleks Yorkshire'i [jookširi] mees. Välja mõtlesin, et reisisiht võiks tal olla Edinburg [edinburg]. Aga mida ta sinna viima peaks? Yorkshire'i pudingut? Yorkshire'i terjereid? Ja mida ta sealt tahab? Haggist? Deep-fried Mars bar'i? Kes on Tiganiku šoti analoog? Kultuuridevahelisel kommunikatsioonil pole lootustki.
Bussipeatuses nägin pärast vuntsidega meest, kellel oli särgi peale kirjutatud "Untouchable". Kesse tahakski, mõtlesin kurjalt.
Jah, ma peaksingi rohkem rääkima asjadest, mida ma tean.
Eile käisin E-keele seltsi toimkonna koosolekul. Omandasin kaks uut ja huvitavat, kuid täiesti kasutut fakti: maailmas ei ole küll oma keelt, aga on ona keel, mida räägitakse Tulemaal; Järvamaal on Neeva kanal. Sain kinnitust, et toimkonna ülemal ja tuntud nimeuurijal on kõige lapselikult siiram naeratus üle neljakümneste (vanus) ja sajaste (IQ) seas. Ülejäänud aja veetsin kinnisidee küüsis. Õigehääldusspetsialist pani ette, et inglise -shire-lõpulisi kohanimesid peaks õige eestlane hääldama [-šir]. Seepeale üritasin ma laulust "Haanja miis" teha briti varianti, kus peategelaseks oleks Yorkshire'i [jookširi] mees. Välja mõtlesin, et reisisiht võiks tal olla Edinburg [edinburg]. Aga mida ta sinna viima peaks? Yorkshire'i pudingut? Yorkshire'i terjereid? Ja mida ta sealt tahab? Haggist? Deep-fried Mars bar'i? Kes on Tiganiku šoti analoog? Kultuuridevahelisel kommunikatsioonil pole lootustki.
Bussipeatuses nägin pärast vuntsidega meest, kellel oli särgi peale kirjutatud "Untouchable". Kesse tahakski, mõtlesin kurjalt.

7 Comments:
a mulle tuli ükspäev bussiuksel vastu parm, kellel oli hõbehall ... no kuidas neid jõledusi kutsutaksegi? nokk? visiir? enivei. parmul oli hõbehall SEE ja SELLE peale oli kaunis kirjas tikitud "princess".
1988. a sügisel lõi koolis laineid järgmine lugu. Meil oli keskkooli tootmisõppena mitu ingliskeelset ainet, sh X klassis kodulugu. Selle õpikut ei olnud, õpilased konspekteerisid õpetaja juttu. Esimese kontrolltöö teema oli esiajalugu ja muinaslinnused. Üks tagasihoidlik neiu (kelle nime jätame siinkohal nimetamata) olevat kirjutanud lause "Strongholds were surrounded by bitches". Õpetaja sõnutsi olevat see lause läinud "kuldtähtedega kooli ajalukku", nagu teadsid vahendada nooremad koolikaaslased.
Suhteliselt võigas viis nende sõnade teadasaamiseks, mida koolis ei õpetata.
Ja veel olevat õpetaja öelnud, et see olnuks õige tõhus kaitse.
legendaarse inglise keele õpetaja esimene närviline tund - "võõrkeele õppimisel on eelkõige oluline teada sõnavara (tõstab loetlemiseks pöidla), grammatika (tõstab loetlemiseks nimetissõrme) ja suhtlusoskus (tõstab loetlemiseks keskmise sõrme). kõige tähtsam neist on mõistagi suhtlusoskus... (tõstab selgitamiseks klassi poole püstise keskmise sõrme)"
Uue iseseisvusaja päris alguses käisid minu Ameerika sõbra meeleheaks paksud vene mammid turul kottidega, millel kiri "I love my trainer". "How ironic is THAT?", ei jõudnud ta ära imestada.
Liigsest sinu blogi lugemisest (ilmselt) näen sind juba unes. Tulime peolt- Ingake, sina ja mina. Ma vaatasin, et sul om kojujõudmisega raskusi ja pakkusin, et võin su saata teisele poole jõge, kus sa väitsid end elavat Sõpruse tänava lõpus. Ma küsisin, et millises viiekordses majas siis ja sa vastasid, et häh, elad oma isiklikus majas loomulikult. Sõpruse tänava lõpus! Pärast ma lendasin reaktiivlennukiga minema. Minu unenäod on enamasti eiteakust inspireeritud jaburdused. Peaks hakkama kirja panema.
umbes 10 klass, inglise keele tund, mina jutustan klassi ees õpetajal teemat "inglaste sotsiaalsed kombed", et klubid ja kõrtsid ja misveel. ja mainin nagu muuseas, et neil on vallaliste jaoks eraldi kohtumisklubid, "where they can go and mate". blush.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home