Ei, ma olen ju rahvaluule algkursuse läbinud, kus käsitleti ikka kõike, pakkäkke hiilgeaegadest neljajalgse trohheuse prevaleerimiseni regilaulude värsimõõduna, aga seal oli juttu ka läbi aegade kondenseerunud tarkuseteradest, mille abil anti edasi ellujäämiseks vajalikke käibetõdesid. No umbes et suusad soeta suvel, bikiinid pärast pikka paastu. Viimati omandasin b-d Kataloonia väikelinna supermarketist aastal 1992. Oli august ja ilmad sellised, mille kohta öeldakse "Only mad dogs and englishmen go out in the midday sun". Meie naabrid olidki inglased, kes eelmistel WYC suvedel olid veetnud kogu vaba aja kas magades või jalgpalli mängides (see olevat kõik, mis neile jäi külge poistekoolist, oskus igal hetkel igas asendis magada ja mahasurumatu soov jalgpalli mängida, kui und ei tule), aga nüüd oli ikka nii palav, et kooriproovidevahelised siestad veetsime nendega katusel täringuid mängides ning imetledes oma valevroosa jume värvivarjundeid enne ja pärast naha mahatulekut. Võrdlev antropoloogia pole kunagi olnud nii pinnapealne. Põhimõtteliselt oli see ka viimane suvi, kui ma julgesin võõraste inimeste läheduses paljastada rohkem kui näo. Seekord otsustasin, et olen juba nii vana, et kaotada (maines) pole enam midagi, nii ma siis poodi läksingi. Eriti kui lubatakse, et jahedaks läheb millalgi jaanuaris. Ja ära sa märgi, kuigi ma kartsin, et mulle öeldakse, et teie katmiseks läheb vaja samanimelist atolli, lahkusin poest kahe, tõsi, erinevast paarist, aga siiski suhteliselt ühte värvi riideesemega (see pidigi nii olema, ostjaid julgustati ise vahvaid ja vallatuid kombinatsioone tekitama). "Pruun," mühatas B-san, kui mu ostu nägi. "See on ju värv, mis ütleb "Ärge mind küll tähele pange"." Nii et vaat kui hästi läks. Päevitusriided ja nähtamatuks tegevad sellised.
Mitte et me ei oleks jälle tervislikku toitumist alustanud, kuulutades sõja süsivesikutele, kuigi mitte kõigile. Absurdseid dialooge kujutan juba ette: "Mis lõhnad sul juures on? Sa oled jälle leiba söönud?? - Ei, jumala nimel, ma vannun, see on õlu. - Aa ei, siis on okei."
Lõpuks aga küsimus meedia ja kommunikatsiooniosakonda astujale. Kui Postimehes on pealkiri "Hõimuvend ja naaber Soome kui Eesti metatekst", siis selle loo autor on
a) Rasmus Kagge
b) Priit Pullerits
c) Rein Veidemann
d) Mart Juur
e) mis vahet on siin nimedel, nagunii juhitakse kõike Norrast ja ajakirjanikud on mängukannid omanike käes
f) mitte ükski ülalnimetatutest, sest sellist pealkirja ju meie kolletuval ajakirjandusmaastikul ei saa ollagi.
Kes pakub c, saab kohe magistriõppesse, d on ju teatud tingimustel võimalik, a ja b arvajatel on arenguruumi, nii et teretulemast! e ja f? Ma ikka südamest loodan, et selliseid, kes nii arvavad, ei tulegi.