Kuna puhkuseks mere ääres pole aega ega võimalust, lõin meeleolu käepäraste vahenditega. Puhastanud merekogre sisikonnast ja soomustest ja pesnud käsi tõrvaseebiga, võib nüüd ninaga vedades õhata: oh, õhtu rannakülas.
Saturday, May 29, 2010
Previous Posts
- Päris suur jahmatus on tõdeda, et kaasteeliste ase...
- Kui tahaks nüüd Kreeka riigi täiesti põhja lasta, ...
- Poola õunakasvatajate lobitöö on ikka vägev küll, ...
- Palju sealt "Sõrmuste isandast" veel tegelasi jään...
- Dilemmas, kas tõlkis inimene või masin, jälle kaks...
- Kui ma natuke tööd ära teen, siis vaatan neid pilt...
- Andke nüüd jälle vihapurse andeks, aga kusagil pea...
- Et siis Paides käisin jälle. Restorani kokk ei oln...
- Ilmselt Juure plaadiraamatu lugemise tagajärjel ol...
- Ükskord on ikka esimene kord.Tegin täna ühe audika...
Subscribe to
Posts [Atom]

0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home