Eesti keele arendamise strateegia elluviimise seire alustekstist leidsin lõpuks ometi, kuidas kirjandit hinnatakse.
"Eksamitöö – millele on traditsiooni järgi omistatud ka õpilaste küpsuse hindamise funktsioon – ülesanded (st kirjandi teemad) valitakse 10 ainevaldkonna hulgast: 1. Eesti ja eestlased. 2. Eetika, moraal, religioon. 3. Haridus. 4. Inimene ja inimsuhted. 5. Inimene ja ühiskond: sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond, loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg. Ühte nimetatud valdkonda kuuluvat 600–800 sõna pikkust teksti hinnatakse 12 kriteeriumist lähtudes: 1) kirjandi teemakohasus, teema avatus, 2) probleemi(de) esitamine ja analüüs, 3) põhjendamis- ja järeldamisoskus, 4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid, 5) teksti üldistusjõud, 6) teksti isikupära, 7) teksti ülesehitus, 8) teksti sidusus, 9) lausestuse selgus ja loogilisus, 10) sõnavara ja stiil, 11) õigekeelsus ja interpunktsioon, 12) töö välimus.
Hinde (0 – 100 punkti) kujundamisel moodustab sisu 45%, õigekiri 35%, sõnavara ja stiil 15% ja töö ülesehitus 5%. Koguhindest, mis sisaldab hinnangut kõigile 12 aspektile, lähtuvad kõrgkoolid kõikide erialade sisseastujate eesti keele oskuse arvestamisel ning pingereastamisel. Gümnaasiumi riigieksamitöö sooritajate arv ja keskmine hinne aastail 2006–2008 on järgmised: 2006 – 9961, 55,7; 2007 – 10224, 56,5; 2008 – 10154, 55,7. Rahuldava/mitterahuldava piiriks on 20 punkti; 2007. a sai mitterahuldava hinde 4,3% õpilastest, 2008. a 292 õpilast (2,9%)."
Pool hindest on sisu ja ülesehituse eest. Mis aine tundides sisu õpetatakse?
"Eksamitöö – millele on traditsiooni järgi omistatud ka õpilaste küpsuse hindamise funktsioon – ülesanded (st kirjandi teemad) valitakse 10 ainevaldkonna hulgast: 1. Eesti ja eestlased. 2. Eetika, moraal, religioon. 3. Haridus. 4. Inimene ja inimsuhted. 5. Inimene ja ühiskond: sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond, loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg. Ühte nimetatud valdkonda kuuluvat 600–800 sõna pikkust teksti hinnatakse 12 kriteeriumist lähtudes: 1) kirjandi teemakohasus, teema avatus, 2) probleemi(de) esitamine ja analüüs, 3) põhjendamis- ja järeldamisoskus, 4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid, 5) teksti üldistusjõud, 6) teksti isikupära, 7) teksti ülesehitus, 8) teksti sidusus, 9) lausestuse selgus ja loogilisus, 10) sõnavara ja stiil, 11) õigekeelsus ja interpunktsioon, 12) töö välimus.
Hinde (0 – 100 punkti) kujundamisel moodustab sisu 45%, õigekiri 35%, sõnavara ja stiil 15% ja töö ülesehitus 5%. Koguhindest, mis sisaldab hinnangut kõigile 12 aspektile, lähtuvad kõrgkoolid kõikide erialade sisseastujate eesti keele oskuse arvestamisel ning pingereastamisel. Gümnaasiumi riigieksamitöö sooritajate arv ja keskmine hinne aastail 2006–2008 on järgmised: 2006 – 9961, 55,7; 2007 – 10224, 56,5; 2008 – 10154, 55,7. Rahuldava/mitterahuldava piiriks on 20 punkti; 2007. a sai mitterahuldava hinde 4,3% õpilastest, 2008. a 292 õpilast (2,9%)."
Pool hindest on sisu ja ülesehituse eest. Mis aine tundides sisu õpetatakse?
5 Comments:
Sisu õpetatakse nt kõigis tundides kõigi 12 aasta jooksul.
Kuigi see 45% ühe lahmakana sisu eest on kuidagi... subjektiivne. Sisu 45% jaoks võiks ka alajaotused olla.
et kui lihtsalt ei meeldi, siis võib kohe 22,5% maha võtta?
Kirjandi subjektiivsus on juba suhteliselt ammu teada ja seda on eksamikeskus ka nentinud. Ega seal parandada midagi pole. Kaks alternatiivi on. Kas teha eesti keele eksam sarnaseks võõrkeelega - kuula ja vasta küsimustele :D - või katsetada midagi huvitavat. Näiteks, et mõeldakse välja 10 eri sisuga teksti ja õpilane peab gümnaasiumi jooksul ühe neist pähe õppima ning kirjavigadeta paberile kirjutama. See teine oleks päris hea täiendus meie kallile haridussüsteemile.
Mehisele - aga no see teine variant ju tükati toimibki. Nii paljude ja nii laiade teemadega, nagu nad on. Isegi võõrkeeles on võimalik 'maatriks' omandada ja siis vastavalt kohendada. Mid teha - kõik peab ühtlane (eriti vormilt) ja võrdõiguslik (eriti punktide panekult) olema?
Osaliselt õpetatakse sisu ikkagi kirjanduse tundides. Eks sel vanasõnal kerge tõetera ikka sees on, et palju rohkem on öelda neil inimestel, kes loevad. :) Ja tõesti, analüüsioskused peaks ka reaalainetundidest kätte saama. (Kui mujalt ikka kohe kuidagi ei tule ...) :)
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home