Gustavi-galad läksid nagu läksid. Kuna ERR mõlemat salvestas, osutusid teleinimeste huvid tähtsamaks kõigest muust. Eile vaatasin, kuidas siis Tartu kontsert telekast paistab, ja jõudsin järeldusele, et tegu oli katsega ühendada eesti koorimuusika klassikaga ka eesti kirjandusklassikat. Nii palju, kui ma vaadata jõudsin (enne kui liikuva pildi tõttu pea ringi käima hakkas), paistis kontseptsioon olevat pärit miniatuurist "Kärbes, prussakas ja ämblik", eelkõige siis kärbse perspektiivist: uiiii, lendan! oi, lühter! aga ilus, vaatan veel! ja tagasi üles! ja vasakule! oh, tuulehoog viib kaasa! jälle lühter! nüüd teen väikse kiirenduse üle peade! jne. Järgmisel korral ootaksin "Popi ja Huhuu" versiooni, kus üks kaamera on koera ja teine ahvi küljes. Ma saan aru, et ERRi töötajad võivad nüüd pahandada, et näh, enne õiendasite, et pilt puha seisab ja vasakul nurgas on üks hall vanamees, kes räägib, aga ausalt, pidage hoogu. Koorikontserti vaatavad telekast niikuinii tohletanud vana kooli inimesed, ei neid pole vaja MTV-põlvkonnaks vägisi ümber teha.