Mul endal pole midagi öelda, aga kes ajakirjanikuks tahab saada, lugege, kuidas peab.
Esmaspäevane lisa: ma ei tea, miks linki näha ei olnud.
Esmaspäevane lisa: ma ei tea, miks linki näha ei olnud.
Sunday, December 14, 2008
Previous Posts
- Okei, see rada7 tüüp, kes oma arust hea nalja tegi...
- Ega praegu kusagil mingi kalendri järgi uus aasta ...
- Nädalavahetuseks otsustasin diskursuse glamuuri va...
- Pühapäeva õhtul käisin kontserdil, kus ühel esinej...
- Oh sa uss, mu inglise keele õpetaja on ordeni saan...
- Uusi sõnu ajakirjanduskeeles: pidula.
- Kujutage aga palun siiski ette kontori jõulupidu t...
- Oli vist esmaspäeval, kui ma rikkumata lumevälju o...
- Ei, kõik on ju väga loogiline: prille mul pole, ke...
- Head kodanikud!Head kodanikupäeva!
Subscribe to
Posts [Atom]
7 Comments:
Kas olen ma jäänud pimedaks või siin polegi seda linki, millele kogu postitus vihjab.
MÕNI VIIDE\VIHJE EHK KA?
ah, ma mõtlesin, et oligi lihtsalt nii diip sissekanne ...üritasin ridade tagant lugeda.
Aitäh, tõesti hea artikkel. Muide, kas komme panna iga leheloo algusesse väike üldhariv infokild on mingi spetsiifilise ajakirjanduskoolkonna tunnus, mida Eestis mingil põhjusel ei järgita? Briti lehti lugedes jääb alati selline ebamäärane (ja absoluutselt põhjendamatu) kuid mõnus targemakssaanud inimese tunne, mida kohalikud allikad tavaliselt ei tekita.
Noh, ennekõike räägivad eesti teoreetikud kogu aeg vaid uudistest, mis on põhiliselt ajalehežanr. Samas on olemas ka olemuslood ehk feature'id (featuurid? nii nagu kreatuurid), mis on kyll rohkem ajakirjažanr... aga siinkohal selgub, et ajakirjanduse liigitus kirjadeks ja lehtedeks läks mõni aeg tagasi katki. Uudistega rahvast eriti ei hari, olemuslugusid annab sedaviisi kirjutada kyll. Osa praegustest gurudest sai nõukogude ajal uudiste asemel ilmunud olemuslugudest myrgituse ja ei seedi neid silmaotsaski, seepärast nende lehtedes mõni sihuke vahel kyll ilmub, kuid sellest ei räägita.
Lehelugude struktuurist: RSS-ajastul jälgin uudiseid sageli telefonist, kuhu RSS-iga tuleb pealkiri ja esimene lõik. Tore, kui esimesest lõigust saab aimu, millest jutt (ikka rohkem kui pealkirjast), aga üks Eesti ajaleht, mille pealkirjast mainin vaid, et selles on 9 tähte, saab süstemaatiliselt hakkama sellega, et paneb juhtkirjale pealkirjaks näiteks Juhtkiri: kole lugu ja siis esimene lõik on samuti Juhtkiri: kole lugu, mis tähendab, et selle teadasaamiseks, mida toimetus koledast loost siis arvab, peaksin avama nende veebilehe ja üritama leida reklaamide vahelt teksti üles. Seda aga ei ole tänaval kunagi aega teha ja nii see lugemata jääb.
Ah jah, sel samal põhjusel lõpetasin üsna kiirelt PM RSS lugemise - no mitte ei saa aru, mida selle esimese lõiguga öelda tahetakse. Peaks ju ikka olema tegemist n.ö. sissejuhatusega, mis annab lugejale teada, kas koledus on otseses või ülekantud tähenduses.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home