Ei, Jungi lähenemine psühhoanalüüsile on ikka üsna veenev (ma loen ikka seda arhetüüpide raamatut), pole ime, et teda viimasel ajal eesti keelde nii palju tõlgitud on. Sellegipoolest kardan, et üldrahvalikuks paradigmaks see niipea ei kujune ja dialoogid "Noh, kuda siis individuatsiooniprotsess läheb? - Mis ta raisk läheb, anima ei anna kätte ennast kuidagi" ei hakka diskursust ilmestama.
Nii. Tarkuse päeva puhul tark(a) pandud, liigume päevakajalise juurde.
Eks ju jälle aktus, jah? Ütleme nii, et ühtki kõnelejat õhtu juhiks ei palkaks. Küll aga saaks elavdada armastatuimate õppejõudude autasustamist, kui aumärgi asemel hakkaks neid kaunistama nägus tätoveering. Kuigi, keegi sai tunnustuse osaliseks juba kolmandat korda...