Ühest küljest on hea, et ma oskasin juuksuriga täna juba juttu ajada. Võibolla isegi liiga palju sain teada, aga rahulolu, et näe, täitsa nagu täiskasvanud inimene juba olen, maksab ka midagi.
Teisest küljest läksid tal käed sellise hooga käima, et mu tukk on nüüd nii lühike, et pidin minema endale kortsukreemi ostma. Mul jäi pühaba juubelil kohatud peatse oktogenaari käest küsimata, kuidas tal küll oli õnnestunud saavutada sile ja läikiv laup nagu valge tahvel, mille peale ta oli uskumatu nurga all olevad kulmud joonistanud. Igatahes see laup ja siis kellegi soomlasest abikaasa (jäme kuldkett ja suur rist selle küljes, mis lahtisest särgikraest paistis, pruun kahe lõhikuga seemisnahaimitatsioonist pintsak ja soeng, millesarnast ei julgetud isegi sarja "Life on Mars" tegelastele teha, sest keegi ei usuks)tõmbasid mu pilgu sellise järjekindlusega enda peale, et juba ebaviisakas hakkas. Täitsa imelik, ma olen selle kuu jooksul juba kahel 75ndal sünnipäeval käinud. Vastupidav aastakäik, midagi pole öelda. Ahsoo jah, esimesel sünnipäeval siblis reipalt ringi ka üks mulatt lapsuke, keda maainimesed siis rohkem või vähem varjatult piidlesid, väga moodne. Enne kui tulevad need kommentaarid, et eesti naine ka ikka igaühega jne, siis selle lapse isa oli üks blondimaid eesti mehi, keda ma üldse näinud olen. Ma tegelikult ootan, et I2 tuleb varsti välja oletusega, et ka THI on tegelikult neeger. Või naine. (Jah, ma ikka loen neid veel. Nutan, ja loen.)