Oh kräpp. Eelmisel nädalal ütles ülemus mind koridori peal nähes, et ta ei tunne mind äragi, kui kõrvaklappe peas ei ole. Ja nädalavahetusel on siis karma oma töö teinud - helikaart ei võta toru. Kuidas ma siis ennast töökorda saan palun, kui kõrvadesse ei voola midagi innustavat? Häda ja viletsus, ja kõik need teised sõnad.
Ja kuna sel aastal jääb minu elulaulu refrääniks prügikäitlus, siis vaadake palun seda pilti.