Ma võiksin alustada sissekannet sõnadega "Ma pole kuus päeva leivapalukestki söönud", ja see oleks tõsi. Ma pole üldse jahu söönud ja rafineeritud suhkrut ka mitte. No aasta uus ja toitumisharjumusi muudame ja sporti teeme janiiedasi.
Aga oleks nagu näha mingeid muutusi küll. Meeled on teravnenud ja igasuguseid insaite esineb (ma tegin just raamatu "Teadvuse seisundid" korrektuuri, väga valgustav teos). Ma näen nüüd kõike läbi. Ja kuna i-tähega algaval aadressil haigutavale mustale augule on vaja vastukaalu, olen mina võtnud endale valgustaja positsiooni. Ma näen nüüd kõiges positiivset, kõiges on ju ka mingi plusspool, peab olema. Aga võib-olla on mul lihtsalt juba plussiga prille vaja.
Ma tean nüüd näiteks täpselt, miks see prügijama korraldatud on. Ikka selleks, et inimesi liigsest pakendilembusest võõrutada. Kui millestki lahtisaamine on ilge rist ja viletsus, otsib mugav inimene väljapääsu selles, et seda muret ei olekski. Ja küll harjutakse. Küllap teeb Villeroy&Boch siis ka eksklusiivse sarja anumaid, millega härrasrahva teenijad saavad turult lahjat kohupiima ja jogurtit tuua. Teised võtavad aga niisama klaaspurgi näppu ja käivad hapukoore järel nagu mullu ja muiste.
Ja ma saan ka aru, miks eesti propagandakampaaniate sõnumid nii lihtsameelsed on. No juba selle eelmise, "Paremaks muutumise maa"puhul oli põhikriitika - mis mõttes sellise asja eest sihuke raha välja käia? Ega seekordne, "Ühiselt ehitatud riik" ka esialgu parem ei tundu. Olin juba valmis selle kallal õelutsema ja pakkuma, et PR-töötajate loosung peaks olema "Stating the obvious since...", sest mis unikaalne argument see siis nüüd on? Ei tea, kas teised riigid tegi keegi üksi põlve otsas valmis, näiteks marssal Mannerheim nokitses Soome kallal sel ajal, kui teised härrad ohvitserid mustlastega lõbutsesid ja kaarte mängisid. Siis aga taipasin, et need on hoopis tulevikku suunatud sõnumid. Selline neurolingvistiline programmeerimine, nii et inimesed käivad nagu zombid ja pomisevad "Pean... paremaks... muutuma... paremaks... muutuma". Aga eesti jonniga ei osanud tollased välismaa konsultandid arvestada. Praegu aga on taustategevus ju juba möödund aasta aprillist käimas. "Saage aru, tugevat ühiselt ehitatud riiki on vaja, muidu tulevad jälle ...need ja hakkavad kividega loopima, eks ju."
Lihtsam tõdemus oli see, et parfüümivaba seep lõhnab põhiliselt selle järgi, millest teda tehakse: rasva. Hea, et mul rasvavaba dieet ei ole.
Aga oleks nagu näha mingeid muutusi küll. Meeled on teravnenud ja igasuguseid insaite esineb (ma tegin just raamatu "Teadvuse seisundid" korrektuuri, väga valgustav teos). Ma näen nüüd kõike läbi. Ja kuna i-tähega algaval aadressil haigutavale mustale augule on vaja vastukaalu, olen mina võtnud endale valgustaja positsiooni. Ma näen nüüd kõiges positiivset, kõiges on ju ka mingi plusspool, peab olema. Aga võib-olla on mul lihtsalt juba plussiga prille vaja.
Ma tean nüüd näiteks täpselt, miks see prügijama korraldatud on. Ikka selleks, et inimesi liigsest pakendilembusest võõrutada. Kui millestki lahtisaamine on ilge rist ja viletsus, otsib mugav inimene väljapääsu selles, et seda muret ei olekski. Ja küll harjutakse. Küllap teeb Villeroy&Boch siis ka eksklusiivse sarja anumaid, millega härrasrahva teenijad saavad turult lahjat kohupiima ja jogurtit tuua. Teised võtavad aga niisama klaaspurgi näppu ja käivad hapukoore järel nagu mullu ja muiste.
Ja ma saan ka aru, miks eesti propagandakampaaniate sõnumid nii lihtsameelsed on. No juba selle eelmise, "Paremaks muutumise maa"puhul oli põhikriitika - mis mõttes sellise asja eest sihuke raha välja käia? Ega seekordne, "Ühiselt ehitatud riik" ka esialgu parem ei tundu. Olin juba valmis selle kallal õelutsema ja pakkuma, et PR-töötajate loosung peaks olema "Stating the obvious since...", sest mis unikaalne argument see siis nüüd on? Ei tea, kas teised riigid tegi keegi üksi põlve otsas valmis, näiteks marssal Mannerheim nokitses Soome kallal sel ajal, kui teised härrad ohvitserid mustlastega lõbutsesid ja kaarte mängisid. Siis aga taipasin, et need on hoopis tulevikku suunatud sõnumid. Selline neurolingvistiline programmeerimine, nii et inimesed käivad nagu zombid ja pomisevad "Pean... paremaks... muutuma... paremaks... muutuma". Aga eesti jonniga ei osanud tollased välismaa konsultandid arvestada. Praegu aga on taustategevus ju juba möödund aasta aprillist käimas. "Saage aru, tugevat ühiselt ehitatud riiki on vaja, muidu tulevad jälle ...need ja hakkavad kividega loopima, eks ju."
Lihtsam tõdemus oli see, et parfüümivaba seep lõhnab põhiliselt selle järgi, millest teda tehakse: rasva. Hea, et mul rasvavaba dieet ei ole.

1 Comments:
prügikäitlusest sain valgustatud kassasabas, kus minu taga seisvad Maie ja Valduri tunnustega paar asju lindile laotasid ja siis proua Maie oma mehele selge ja kõlava häälega teatas, et prügisorteerimine algab juba poest! et ei võta seda väikest kilekotti ja jätame liigse rämpsu poodi.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home