Oh mul on nii palju öelda, aga paraku mitte midagi rõõmustavat.
A. Dolce Vita pakkumine, pitsa kana ja ananassiga. Tähendab, kas te olete seal itaallased või ei ole? Ananass. Pitsa peal. No palun väga.
B. Ma pole elus veel üheltki R-klubi peolt nii väikse promilliga koju tulnud kui eile. Kuigi oli paljutõotav reklaam, et tuleb esibaarmen ja segab eksootilisi jooke ja teeb sõud. Noh, pilduski pudeleid ja purskas tuld, see oli täitsa muljetavaldav.
Aga "aperatiiv"! Ja "kurakao"! Kesse nii räägib, ise proff.
Ja proovimiseks segatavatest jookidest jõudsid laua sellesse otsa, kus meie istusime, vaid riismed. Kogenud vanamehed võtsid kohe viina kõrvale, sest mis nendest magusatest lögadest ikka saab, aga meie tahtsime klassi säilitada ja pead kallutades nentida "Jah, see õunanoot nüüd tõesti sobib siia" või "Ananassimahl ja kookos go together like a horse and carriage" vms. Mojitodest jõudis meieni peale lõhna muidugi ka mündioksake ja pisut jääd ja teadmine, et jää on Kuubal kallim kui rumm, sestap võib seda jooki ka lihtsa veega teha, aga münt ja laim peavad olema. Põhimõtteliselt olin ma peo lõpuks vist kainem kui enne. Igatahes lugesin kodus veel läbi terve Ekspressi ja kudusin poolteist sokki.
Baarmeni jutust jäi mulle aga meelde järgmine väike vinjett. Teatavasti on iga baarileti peal matt, kuhu peale õhtu jooksul koguneb muljetavaldaval hulgal igasugust tilkunud alkoholi. Ja kui nüüd see matt lõpuks välja väänata ja kokakoolat peale lasta, tulebki tore kokteil. Teie tunnete seda Long Island Ice Tea nime all.