Miks mitte vaadata üle hulga aja sisse ka Mattieseni raamatuärisse, mõtlesin kodu poole kõndima asudes. Nii tegin ja seal nemad olivadki, Panso päevaraamatud, mille just eile tegelikult ka raamatukogust lõpuks kätte sain ja esimese köite läbi lugesin ja mõtlesin, et võiks ikka endal ka olla. Ja nüüd ongi ja elu on palju talutavam. Mõneks ajaks.