Nicholas Kristof kirjutab NY Times'is poliitika füsioloogilistest aspektidest. Üks tsitaat:
Researchers have found, for example, that some humans are particularly alert to threats, particularly primed to feel vulnerable and perceive danger. Those people are more likely to be conservatives.
Edasi tsiteerib ta üht uuringut, mis on ka põhjalikumaks tutvumiseks kättesaadav: "The Ick-Factor: Disgust Sensitivity as a Predictor of Political Attitudes". Lühidalt: on teatud korrelatsioon selle vahel, kui tundlik on inimene tülgastust äratavatele stiimulitele, ja selle, kas ta on geiabielude poolt või vastu. Ja veel, naised väidavad ennast olevat tundlikumad, kui füsioloogilised mõõtmised näitavad, lastes oletada, et tugeva reaktsiooni näitamine on sisse harjutatud kui midagi naiselikku.
Eesti poliitika kohta ma praegu mingeid järeldusi tegema ei hakkaks, aga mõtteainet on.
Researchers have found, for example, that some humans are particularly alert to threats, particularly primed to feel vulnerable and perceive danger. Those people are more likely to be conservatives.
Edasi tsiteerib ta üht uuringut, mis on ka põhjalikumaks tutvumiseks kättesaadav: "The Ick-Factor: Disgust Sensitivity as a Predictor of Political Attitudes". Lühidalt: on teatud korrelatsioon selle vahel, kui tundlik on inimene tülgastust äratavatele stiimulitele, ja selle, kas ta on geiabielude poolt või vastu. Ja veel, naised väidavad ennast olevat tundlikumad, kui füsioloogilised mõõtmised näitavad, lastes oletada, et tugeva reaktsiooni näitamine on sisse harjutatud kui midagi naiselikku.
Eesti poliitika kohta ma praegu mingeid järeldusi tegema ei hakkaks, aga mõtteainet on.

5 Comments:
tsitaat käib jutumärkidesse.
just saying.
I hear ya.
Aga ära ikka ei paranda.
ära paranda jah. see poleks üldse rebellious.
Ühes Woody Alleni filmis oli paduliberaalses peres poeg äkiste konservatiiviks keeranud, isa kitkus meeleheites juukseid, kuni tuli välja, et kõiges on süüdi väike tsüst või verevalum või mis ta nüüd oligi - nii kui see ära opereeriti, oli jälle liberaal valmis.
Jutumärkidest.
Ma teadsin, et olin seda kusagilt lugenud, aga nüüd leidsin üles, "Eesti keele grammatika" 2. köide, lisa "Kiri": "Jutumärkide tekstisisesest funktsioonist tuleneb, et neid ei ole vaja, kui asjaomane tekstilõik on ümbrusest eraldatud mingil muul viisil: teise kirjaga (sageli on selleks kasutatud versaali või kursiivi); eraldi real; silditekstina, mil polegi tekstümbrust, jne."
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home