Nädalavahetuse inimkatsed näitavad, et minu organismile on väikeses koguses täiesti vastuvõetavad kitsemamplid, lambaseenikud ja (võimalik, et) liivtatikud, kõnelemata kukeseentest, mis ma oma käega korjasin. Ärevust ja rõõmu oli kogu raha eest.
Monday, September 07, 2009
Previous Posts
- Kunagi oli ju lehes selline lugu, et viime kaeraja...
- Väike vinjett reisi(l)olekust.Loomulikult resideer...
- Päeva pealkiri ja juhtlõik on täna muidugi Hendrik...
- No mis toimub, ma küsin. Läksin ülikooli puhvetiss...
- "Nad ei käi ise koolis kah, nad saadavad sinna oma...
- Ma vaatan üks kord elus Terevisiooni ja seal on ek...
- Einoh, head uut kooliaastat. Läksin turule mõttega...
- Miski ei kõnele (üli)kooliaasta peatsest algusest ...
- 78 krooni - kolm raamatut, kaks krooni päev ja loo...
- Oeh, 12 lehekülge hiljem veel üks selgitus. Ja mis...
Subscribe to
Posts [Atom]

3 Comments:
Ja sa tunned kõik need ilma raamatuta ära?
Raamat oli kaasas ja õnneks ka inimesi, kes olid seeni varem näinud ja söönud.
Kitsemampel on hullult hea söögiseen ja pole raske ära tunda. Ma sel aastal polegi veel saanud ja kohe miski rahutus on sees.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home