Ei ole midagi toredat raporteerida. Klassikaline sügiskülmetus, eesootav ebameeldiv esmaspäevane üritus ja üks pikalt täitmata lubadus + ennaktempos tegelemine Clarksoni urisevate kolumnite raamatuga panevad tühja koha pealt "Oh for dog's sake" karjatama ja muidu külmaks jätnud inimeste vastu hõõguvat viha tundma. Ühtlasi ei ole nelja õppenädala jooksul vist veel kellegi silmis näinud seda mõistmisevälgatust, mis seni on mootori aidanud jälle jooksma lükata, kui rutiin (5 korda nädalas sama jutt, samade näidetega) paaki suhkrut on visanud. (Ma näen Clarksonit unes ka, nii et autometafoor on siinkohal meditsiiniliselt õigustatud. Ausalt, ma vaidlesin talle unes vastu, et on igati õigustatud James May fänn olla, sest see on "age-old English tradition of rooting for the underdog".)
Loetud raamatutest oli Faulksi "Engleby" täitsa hea, ootan tema uusikut, kuigi ei või iial teada, millal see meie maale jõuab, kui üldse.