Aastakümnetepikkuse kudumise tagajärjel ei ole mu nimetissõrmedelt enam võimalik kapillaarmustrit skaneerida, selgus täna KMAs. Tuleb välja, et edaspidi pean migratsiooniametnikele keskmist sõrme demonstreerima.
Muidu on nii läinud, et nädalavahetusel muudkui lugesin. Edward St Aubyn'i "Mother's Milk" võttis tükiks ajaks tummaks. Hea stiil, kurvapoolne sisu, vahepeal küll väga julm satiir, järelmaitse jääb mõru. Emad ja lapsed - kas siin siis tundlikke/tundelisi teemasid vähe on.
Varraku ajaviitekirjanduse kvaliteedikontroll vajab kas tõhustamist või sisseviimist. Kolmest Ann Grangeri raamatust kahes oli ogaraid tõlkevigu nagu leht lina asemel (surnukeha lebas laual valge lehe all) või lihtsalt võõritavaid valikuid nagu kastmepann, mis on sõnana täiesti võimalik, kuigi erakordselt läbipaistev tõlkelaen, aga no tee või tina, veider tundub, kui keegi nõusid kraani all loputab ja siis kastmepanni restile kuivama paneb. Kolmandas raamatus oli viimasele leheküljele aga igaks juhuks ka tagakaane tekst trükitud ehk siis fail, mis tõlkija-toimetaja käest tuli, tõsteti kõige täiega külgedele. Tegijal juhtub, nagu teame, aga samas, tark ei tõtta, eks ole.
Lõpetuseks tasumata ja ka mitte päris kommertsteadaanne: Tartu Ülikooli kammerkoor ootab uusi lauljaid katsetele kolmapäeviti kl 16 peahoone ruumis 022. Vt ka www.ut.ee/TYKK