Ajendi obskuurseks kontrastiivlingvistiliseks sissekandeks andis otsing, kust on leedu keelde tulnud sõna svogūnas. Vastuse leidsin ilmselt imetoreda, aga paraku leedukeelse raamatu arvustusest, kust muuhulgas selgub, et sõnaloomes kohati mingit üldinimlikku loogikat ikka leiab. Üks mu lemmiksõnu läbi aegade on olnud lüümik, mis, nagu kõik teavad, tähistab kuvaheidiku/heituri kilet ja tuleb sõnast lüüme 'läbipaistev'. Aga vaat mis selgub: "For example, the word skaidrė 'slide (for a picture projector)' was created by American Lithuanians from the word skaidrus 'clear' (p. 282)." Mulle meeldiks mõelda, kuidas nad said aeg-ajalt kokku ja siis arutasid, mis toredaid sõnu nad jälle on valmis pununud. No nagu Aavik kirjutas kellelegi Kodu-Eestisse, et tegin siin vahepeal paar sõna jälle, näiteks vuplid ja volsad.
Oh, ja Skaidra pasta nime tähendus sai ju nüüd lõpuks selgeks!
(Sarjast "Nohiku väiksed rõõmud" on see postitus ikka.)
Oh, ja Skaidra pasta nime tähendus sai ju nüüd lõpuks selgeks!
(Sarjast "Nohiku väiksed rõõmud" on see postitus ikka.)
7 Comments:
Küllap olen seda varem juba kuskil meenutanud, aga meenutan uuesti: grafoprojektori algushetkedel Eestis pakkunud leiutaja Uno Pilvre omasõnaliseks vasteks teabeheitja, tuletatud saksa päritolu sõna helgiheitja < Scheinwerfer eeskujul.
Heitur ja heidik - see tuletab meelde ühe keelekoolitaja manitsust, et otsmist osa pole õige nimetada otsikuks vaid ikka otsakuks. Otsik olevat hoopis otsimisseade.
"Kallid külalised, tänan, et kohale tulite. Heidame esimese slaidi jagu teavet seinale..."
vt. ka poodlema, junõu, minavä
Teisalt kes on näinud helgiheitjat in action, siis ega see paljude kilomeetrite takka kanduv valgusjuga just eriti „helk” ikka ei ole...
Eks see olegi vaenlase eksitamiseks, ma arvan. Nemad mõtlevad, et tegu on umbes sellise meigivahendiga nagu huuleläige vms, aga võta näpust.
Meenub, kui meil käis koolitamas üks rõõmsameelne noormees, kes muu hulgas kuulutas, et lüümikut ei tohi osaliselt kinni katta. See nõue pidi vahepeal isegi õpetajate ametijuhendisse minema. Teiste heade mõtete hulgas tundus lüümikukatmise keeld nii naljakas, et klõpsutasin internetis ja leidsin lüümikute kohta ühte ja teist. Näiteks juhendi lüümikute tegemiseks ja kasutamiseks. Päris lahe lugemine.
http://www.tabasalu.edu.ee/fileadmin/parkla/failid/Slaidide_koostamine_ja_kasutamine.pdf
oo õudust: "Kogu teksti, mis on esitatud lüümikul, tuleb sõnasõnalt
korrata.."
Ja mina ähvardan alati, et kes PowerPoint slaide lugeda kavatseb, ärgu üle 3 või D lootku (kuivõrd ettekannet kuulama valdavalt silmanägemisega inimesed kogunevad üldjuhul).
Säh sulle siis.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home