Hommikul oli tegelikult tore see, et akna taga puul oli kolm leevikest. Ajasin B-sani ka üles seda vaatama, aga siis tulid hakid ja ajasid leevikesed minema. Nii vist on ka elus üldse. Et on tore aeg ja siis tulevad musthallid tegelased.
Mõtlesin, miks ma nii okkaline olen. Ja selgus, et sellepärast, et koledad teeolud pole lasknud jala käia ja olen sunnitud Tartu bussihanke tagajärgi taluma.
Ei, nad on punase(kõhulised nagu leevikese)d ja madalapõhjalised ja...
Rohkem ei oskagi midagi kosta. Madalapõhjalisuse tagajärg on see, et bussis on rattakoopad, umbes meeter kõrgemad kui bussi põhi. Eesmiste rataste puhul pole osatud midagi teha, lihtsalt ongi tükk tühja maad meeter kõrgemal seisjate jalataldadest. Tagapool on üritatud paigutada istmeid, aga ma ei usu, et inimesed oleks selles disainiprotsessis osalenud. Võtkem vastamisi asetatud istmepaar, mille vahel jalgade paigutamiseks on ristkülik, mille kitsaim külg on poolteist minu saapatalda. Kodus mõõtsin, tulemus on 40 cm. Nii, mõtlesid disainerid, kindlasti on sõitjate seas paar tsirkusepärdikuid dresseerijatega. Ahvide jalad maani ei ulatu, samas, osavasti suudavad nad esijäsemete abil end istmetele vinnata. Ja dresseerijad vaatavad, et nad maha ei kukuks. Võimalik, et on mõeldud ka liliputtidele. Ja väga hea, Tartu hoolib! Tallinn ehitab! Aitab!
Vabshe, aitab. Eelmisel laupäeval, kui päike paistis, käisin mööda äärelinna tänavaid ja mõtlesin, mida head soovida ja kellele. Oli selline helge meeleolu.
Soovisin, et Kadri S saaks stipendiumi edasi õppida. (Täna kordas seda soovi, täiesti minust sõltumatult, B-san.) Ausalt, n aastat kusagil toredas USA doktorikoolis võiks muuta meie kõigi saatust. No et ta saaks ratta pealt - ooh, ei, k-kond on kõik ära rikkund - poliitkarussellilt maha.
Ja siis Evelyn S, kellest nüüd seoses valimisnimekirjade avalikustamisega räägivad suurema või vähema kahjurõõmuga kõik. Nädal tagasi lootsin, et ta leiab elu armastuse või Jeesuse või mõlemad korraga, ja et ta saaks endale spaa või ujula, kus ta saaks õpetada lapsukesi, kes ujuda ei oska.
Ja Andres S (jälle S) võiks oboe välja võtta ja mõelda, miks ta kunagi muusikat õppima hakkas.
Ja ma nendin, et ma sooviksin ka tõelise põhjuseni jõuda, miks ma olen.