Jälgisin tööle sõites üksisilmi kunstküüntes tütarlapse võitlust nätsupakiga. Imeline küll, kuidas üks küünetehnik suudab tagasi pöörata tuhandeid aastaid evolutsiooni, muutes sõrmedele vastanduvad pöidlad täiesti kasutuks.
Tuesday, November 02, 2010
Previous Posts
- Kl 22.14 lippas A Le Coqi spordihoone ukse tagant ...
- Jah, vaatasin ju minagi. Ilmselgelt on "Riigimeest...
- Õnne muidugi oivalisele Danielile, aga ma paraku s...
- Kui me nüüd Urmas Sisaskit usume, et planeetide ti...
- Hakkasin Google Chrome'i otsinguribale kirjutama l...
- Joon alla Led Zeppelini nimelisele prokrastineerim...
- Nüüd oleks küll kiiresti vaja diagnoosi ja võimali...
- Kaks korda oli mul Hamburgi-reisi ajal meel mõru: ...
- Telegraphist leitud link stereotüüpe kaardistava b...
- Huvitav, kas Varrakus on mingi salajane ringkiri s...
Subscribe to
Posts [Atom]
10 Comments:
Ma nägin kunagi kaubamaja WCs tipsit, kes ei saanud oma püksinööpi kinni ja palus sõbrannal abistada. Imestan siiani, kuidas inimesed endale meelega puude tahavad tekitada.
Khm, üldse mitte norides - miljoneid, mitte tuhandeid aastaid evolutsiooni. :)
Pille
Ma ei julge nii suuri numbreid kasutada, mis muud.
Sa armas mooses, sellist asja pole veel kuulnud.... :D
Huvitav, kas evolutsioon võiks võtta küünte-teemast kinni? No et kas hüperpikkade ja tugevaküüneliste neidiste-naiste pärast on tulevik? Mmmmm....neil ei kulu nii palju raha küünetehniku juures, seega on neid odavam pidada?...ajal, mil küünepikkus e (teatavasti vaataja silmades pesitsev) ilu on olulisem kui oskus/võime käsi kasutada? Ei, see läheb väga imelikuks...
Jah, ma ise ka mõtlesin, et äkki tuleb jälle see aeg, kus peab puukoort lahti kangutama, et sealt alt üraskeid kätte saada vms.
Sipelgakaru, jajah. Aga tegelikult võivad küünised signaliseerida ikka väga mitmest asjast - no et silmad on korras küünekandjal (pole vaja läätsesid ette panna), et tal pole vaja ise käelist tööd teha, keegi aitab (mh pükse nööpida) või et inimene armastab otsest suhtlust arvutis oleku asemel (ma ei kujuta väga ette, kuidas korralike s-karu küüntega klaviatuuri toksida annab). Ja eks vast pikkade küünistega abitu neidis (pagan, see kõlab oksüümoronina) tekitab ka ümbritsevais soovi aidata, see omakorda tõstab aitajate enesehinnangut ("ma olen aitajat sorti inimene, jee") ja paneb enesehinnangu tõstjasse veel paremini suhtuma. Või kui küünisneid suudab siiski ise eluga toime tulla, siis on see hoopistükkis märk tema tervisest ja elujõust (no et kui sellise puude juures veel ise funktsioneerib, siis asi see 10 tublit last eesti rahva auks ja hiilguseks ilmale kanda ei ole).
Nii et ärgem tõtakem hukka mõistma ja naeruks panema, jajah. Kel pikemad küüned, see naerab paremini...või kuidas see vanasõna oligi.
Mäletamist mööda testitakse uusi autosid suisa nii, et kunstküünikute (lisame uudissõnu) elu lihtsustamiseks näpivad laboris kõikvõimalikke nuppe naesterahvad, kellel sõrmede otsas kirjaklambrid. Viimased asendavad edukalt reaalseid küünepikendusi. Kui ikka õnnestub nupule nii pihta saada, õnnestub see ka kunstküünikul.
Aga mingi osa moodsast elektroonikast näibki olevat kasutatav vaid pikkade küüntega, maarahva tönts sõrm ei suuda kuidagi omandada nende nupukeste opereerimiseks vajalikke kompaktseid mõõtmeid.
Evolutsioon kindlasti võtab pikkadest küüntest kinni, kui need annaksid teatud eelise (nt kasvõi see, et nendega isendid meeldivad partneri valikul rohkem kui teised) ja oleksid olemas piisava arvu sugupõlvi, et see eelis jõuaks noh statistikas kajastuda (st hakkab ületama juhuslikku varieeruvust). See hariv raamat selgitas, kuidas teatud anatoomilised asjaolud, mis inimestel on, aga lähisugulastel ei ole, on tekkinud väga paljude põlvkondade eelistuse tulemusena.
Sellest autotestimise loogikast ei saa aru. Miks toppida naistele kirjaklambreid näpu otsa (ahistus ja piin? ei?), kui kunstküünilisi naisi niigi lademes leida. Kui muidugi autotegijates maades ikka neid on lademes...
Igataes kõige pisemate legode tootjad juba implitsiitselt eeldavad, et lapsevanematel on kulliküüned - kahte mikrotükki on otseses mõttes võimatu ilma küünisteta lahti kiskuda. Alternatiiv oleks see, et väikelaps hammastega näkitseb, aga lapse kõht võiks siiski olla mõeldud muude olluste, mitte legopudi jaoks.
Jahah. Meenub, kuis kunagi ülikooliajal isand Hennoste selgitas, kui koledad on lakitud küüned, ja kui küsisin, kas propaganda ka vilja kandnud on, teatas ta häbelikult umbes nii, et nooh-jaah, ega tegelikult muidugi, kui siis vast ehk meelega nina alla lehvitama on tuldud. Ikka neid koledaid lakituid.
KES need vastassoo esindajad siis on, kellele asi vaimustust pakub?
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home