Huvitav, kas Varrakus on mingi salajane ringkiri sõna "tušš" kohta, umbes
"1. Võimalusel me seda sõna ei kasuta. 2. Kui kasutame, siis vähemalt kääname valesti." Võtsin raamatukogust kaks "Moodsa aja" raamatut ja esimeses oli tušš lahkelt hiina tindiks ümber pandud (seal oli steriilse sideme asemel ka steriilne gaas kaks korda), teises moodustati omastava vormiks tušši ja kaasaütlevaks tuššiga. Kuna ma olen ühe nädala jooksul pidanud kuus korda rääkima, et f ja š on nagu k-p-t, pikk häälik ühe tähega, ülipikk kahega, siis võtab pisut jõuetuks, kui väärtkirjanduskirjastus mulle niimoodi vastu töötab. Aga raskused on selleks, et neid võita.
"1. Võimalusel me seda sõna ei kasuta. 2. Kui kasutame, siis vähemalt kääname valesti." Võtsin raamatukogust kaks "Moodsa aja" raamatut ja esimeses oli tušš lahkelt hiina tindiks ümber pandud (seal oli steriilse sideme asemel ka steriilne gaas kaks korda), teises moodustati omastava vormiks tušši ja kaasaütlevaks tuššiga. Kuna ma olen ühe nädala jooksul pidanud kuus korda rääkima, et f ja š on nagu k-p-t, pikk häälik ühe tähega, ülipikk kahega, siis võtab pisut jõuetuks, kui väärtkirjanduskirjastus mulle niimoodi vastu töötab. Aga raskused on selleks, et neid võita.
2 Comments:
Ehk vähendaks frustratsiooni see, kui mõelda väärtkirjanduskirjastuse teema juures, et "tegijal juhtub ja vahel tihti" ja "nad ju kirjastavad muud ka" ja et "eesti keel - arenev ja muutuv keel".
Või siis mõelda veel koledamate vikade peale, mida hea õnne ja kehva tõlkija ja olematu toimetaja korral leida võib.
ja juhtub tõesti... võin saladuskatte all öelda, et vanast heast hallist Salingeri-raamatust võib leida ühest lõigust kaks korda sõna "tušikardin" (selles stseenis, kus ema vannitoas Zooey-ga juttu ajab)
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home